Mäluhaiguste diagnostikale ja ravile keskendunud Viljandi haigla mälukliinik on tegutsenud peaaegu kaks aastat. Välja on töötatud mäluteekond, kus on patsiendi ja nende lähedaste heaks ühendatud tervishoiu- ja sotsiaalteenused ning mitu muud toetusvõimalust. Õde Janika Pael (fotol) rääkis mälukliiniku tegemistest ja patsientide toetamisest lähemalt.
Mis on mälukliinik ja kelle jaoks see on loodud?
Mälukliinik on Eestis esimene omataoline integreeritud teenus, mis on suunatud mäluhäirega inimestele ja nende lähedastele. Kliiniku eesmärk on mäluhaiguste varajane avastamine, diagnoosimine ja ravi. Toetavate teenuste pakkumisel teeme koostööd Dementsuse Kompetentsikeskuse ja kohalike omavalitsustega.
Kuidas patsiendid teie juurde jõuavad?
Mälu ei ole ainuke funktsioon, mis dementsuse korral halvenema hakkab. Mõnikord ei ole algstaadiumis mäluhäire üldse märgatav, vaid domineerivad hoopis kõne- ja käitumishäired. Kui inimene ise või tema lähedased märkavad, et mälu ja vaimse suutlikkusega ei ole kõik nii nagu varem, siis tuleks pöörduda perearsti või eriarsti poole, kes saab patsiendi suunata mälukliinikusse e-konsultatsiooni kaudu. Täpsemat infot suunamise kohta saab meie kodulehelt www.vmh.ee/malukliinik.
Esimese visiidi eel saadame inimesele postiga koju mitu küsimustikku, mille palume vastuvõtule kaasa võtta. Samuti on vastuvõtule vaja tulla koos lähedasega.
Missuguseid uuringuid mälukliinikus tehakse? Kes teie meeskonda kuuluvad?
Meie meeskonda kuuluvad õed, neuropsühholoog ning eriarstidest neuroloogid, geriaater ja psühhiaater. Oleme töötanud välja mäluteekonna, et anda patsiendile ja tema lähedastele parem ülevaade raviteekonnast ja võimalustest.
Esmasel vastuvõtul, mis kestab umbes poolteist tundi, vaatab õde kodus tehtud küsimustikud üle, täiendab anamneesi ja teeb kohapeal patsiendiga erinevaid mäluteste, samuti küsib koduse hakkamasaamise kohta lähedaselt. Samal vastuvõtul tehakse vajaduse korral vereproovid ja EKG ning broneeritakse aeg magnetresonantstomograafi ja arsti vastuvõtule. Õe vastuvõtust kuni eriarsti vastuvõtuni ei tohiks minna kauem kui kuus nädalat.
Pärast eriarsti vastuvõttu toimub ravikonsiilium, kus osalevad arstid, õed ja sotsiaaltöötaja. Üheskoos lepitakse kokku edasine ravi ja tegevusplaan.
Mälukliiniku integreeritud süsteem peaks tagama selle, et patsient saab abi kiiremini ning vähese visiitide arvuga.
Kas teie teenust pakutakse ainult Viljandimaal?
Mälukliinik asub Viljandi haiglas, kuid meile võib tulla üle Eesti. Mul on hea meel, et info liigub ja meid leitakse üha rohkem üles. Meie juurde on patsiente jõudnud Saaremaalt Ida-Virumaani.
Kuidas edasi, kas jõuate kõiki Eesti abivajajad aidata?
Praegu jõuame, meil töötab kaks õde ja järjekorrad on lühikesed. Koormus on aga kasvamas, kuna korduvpatsiente tuleb juurde. Usun, et vajaduse kasvades saame õdesid juurde koolitada.
Kuidas tekkis idee rajada Eestisse mälukliinik? Millistele mudelitele toetute?
Idee küpses ammu ja eeskätt eriarstide peas. Sellised integreeritud mälukliinikud on olemas Soomes ja kui 2023. aasta alguses oma mälukliiniku tööga alustasime, siis koolitasidki meid Soome kolleegid.
Kasutame testipaketti CERAD, mida on rahvusvaheliselt tunnustanud Alzheimeri ühing. Testid on valideeritud ja neid on katsetatud nii Soomes kui ka Eestis. Järgime rahvusvahelisi ravisoovitusi ja Eestis kehtivat Alzheimeri tõve ravijuhendit.
Millised on uuemad teadusavastused selles vallas?
Teadustööd tehakse selles vallas palju, kuid suurt läbimurret ei pruugi tulla, kuna mäluhaigust ei põhjusta enamasti üksainus riskitegur või riskigeen, vaid seal on põhjuste kompleks. Isegi mitme riskigeeni samaaegne esinemine ei tähenda, et see haigus peaks avalduma. Oluline roll on mäluhaiguste ennetamises elustiilil, kaasuvate haiguste ravil ja keskkonnateguritel.
Kuidas saab mäluhaigusega patsienti aidata?
Peame oma tugevuseks patsiendi põhjalikku uurimist meditsiinilisel tasandil, nii kehaliselt kui ka psüühiliselt. Püüame leida kõikvõimalikud patsiendi tervist mõjutavad riskitegurid ja soodustavad asjaolud ning asjakohaselt sekkuda.
Kaks kolmandikku mäluhaigustest on seotud Alzheimeri tõvega, mille progresseerumise aeglustamiseks on välja töötatud ravimid. Ülejäänud juhtudel on farmakoloogilise raviga vähe teha, kuid saame inimest aidata mittefarmakoloogiliselt: elustiili muudatused, toitumissoovitused ja suhtlemissoovitused lähedastega, näiteks terapeutilised suhtlemistehnikad jne. Vajalikuks võib osutuda südame-veresoonkonnahaiguste ja teiste haiguste ravi korrigeerimine.
Kuivõrd on võimalik mälu alal hoida ja elukvaliteeti parandada?
Mäluhaiguse korral mälu parandada tõenäoliselt ei saa, kuid saab hoida selle taset. Pöörame oma töös tervikpildile suurt tähelepanu, et kaasuvad tervise- ja koduse hakkamasaamise probleemid saaksid paremini lahendatud.
Kui varem soovitati ristsõnu, sudokusid ja lauamänge, siis nüüdseks on selgunud, et sellest üksi ei piisa. Need tegevused on kasulikud, kuid vaja läheb ka teist laadi stimulatsiooni – näiteks suhtlemist ja kõne kasutamist. Väga oluline on, et inimene saaks iga päev kellegagi rääkida ja kedagi kuulata. Sotsiaalne isolatsioon on mäluhaiguse üks riskiteguritest.
Emotsionaalne stimulatsioon on samuti tähtis. Igas päevas peaks olema värve – toredaid tegevusi ja rõõmsaid hetki. Mäluhaiguste ennetamisel ja pidurdamisel mängib suurt rolli ka igapäevane piisav liikumine.
Tähelepanu tuleks pöörata tervislikule toitumisele. Oluline on üles leida kehalised haigused, mis võivad dementsust esile tuua või seda võimendada, näiteks diabeet, kõrgvererõhktõbi, kõrge kolesterool või kilpnäärme alatalitlus. Sellised haigused peaksid olema üles leitud ja kontrolli all.
Mida saavad terved inimesed enda mälu heaks teha?
Geneetiliste riskide tõttu ei saa 100% tagada, et dementsust ei teki, kuid mälu aitab värskena hoida igakülgne stimulatsioon – proovi iga päev midagi uut, suhtle teistega, toitu tervislikult, ole kehaliselt aktiivne ja tunne huvi ümbritseva vastu.
Kui tekib kahtlus või mure enda või oma lähedase pärast, siis tasub esmalt perearstiga nõu pidada. Mida varem mäluhaigus diagnoosida, seda varem saab inimest aidata. Ravimid toimivad kõige paremini haiguse varases staadiumis.
Milline on teadlikkus ühiskonnas?
Aastal 2017, kui tulid esimesed tugigrupid, peeti mäluhaigusi normaalse vananemise osaks. Praeguseks on olukord aga paremaks läinud. Tänapäeval teatakse, et dementsus kujutab endast keerukat ja rasket sündroomi, kuid vähem teatakse võimalustest, kuidas mäluhaigusega inimest aidata.
Kahjuks on ühiskonnas ka valehäbi, kuid mäluhaigused on samamoodi haigused nagu muud tervisemured. Mida varem abi saada, seda kauem saab inimese elukvaliteeti hoida.
Mida saab pere teha oma lähedase jaoks?
Nõustame pereliikmeid üsna palju. Soovitame tugigruppe ja sotsiaalteenuseid, arutame pereliikmetega läbi mõningad kitsaskohad. Näiteks asjad, mida teha koduse turvalisuse tagamiseks või vaimsete võimete ja praktiliste oskuste säilitamiseks. Samuti anname soovitusi, kuidas tagada korrapärane ravimite võtmine, kui pereliige ei ole kogu aeg lähedal.