EÕL ja EÕJÜ pöördumine peaminister Jüri Ratase'le

Tervishoiualane eriolukord on väljakutse kõigile – inimesele, valitsusele ja kindlasti tervishoiutöötajatele. Esmakordselt puutusime kokku ülemaailmse pandeemiaga, kus kõik tervishoius töötavad inimesed moodustasid võitluse eesliini.

Õdede puuduse üle Eesti tervishoiusüsteemis on palju arutatud, kuid lahendusi pole. Aasta alguses arutasime Riigikogu Sotsiaalkomisjonis probleeme veelkord. Eestis on puudu ligi 4000 õde (tõestatud mitmes uuringus1,2). Täna võtaks Eesti tervishoiusüsteem koheselt tööle 500 õde (täitmata ametikohad), aga tööd jätkuks koheselt ka 1000le. Pandeemia tõi valusalt välja just õdede puuduse. Õdede väsimise/haigestumise korral nende asendamise võimalust ei ole, seega riigi toimepidevus, vältimatu abi teenusele, on puudulik. Ohutu ravi- ja töökeskkonna tagamise kõrval on jätkuvalt väljakutseks töötajate motivatsiooni hoidmine, et olemasolevad spetsialistid püsiks tööl haiglates.

Pöördume Vabariigi Valitsuse poole tervishoiusektori toimepidevus tagamiseks, milleks palume tungivalt ja kiireloomuliselt rakendada alljärgnevaid meetmeid:
1. töötada välja riiklik strateegia ja tegevuskava õdede ja hooldustöötajate tagamiseks;
2. kinnitada õendusvaldkond riigi prioriteediks tervishoiu rahastamisel;
3. viia läbi täiendav õdede kaardistus kaasaajastatud tervikvaate omamiseks riigis kutse-ja erialasele koolituse, tööhõive, teenuste jms planeerimiseks;
4. kinnitada õdede väljaõppe vajaduse riigi prioriteediks haridusvaldkonna rahastamisel; lähtuvalt õdede arvulisest vajadusest suurendada kutse- ja erialakoolituse vastuvõtuarve koos vastava rahastamisega.

Õenduspersonali kõrge ristkasutus ehk töötamine mitmes tervishoiuasutuses korraga, võib tähendada pandeemia foonil nakkuse kandlust teistesse tervishoiu- või hoolkandeasutustesse. Kõige pingelisem on olukord Harjumaal, sest ligi 25% õdesid on ristkasutuses erinevate tervishoiuasutuste vahel.

Praeguses eriolukorras tuldi toime kriisiga tänu madalale hospitaliseeritute ja intensiivravi vajavate patsientide arvule. Kriis osutus aga meile väga suureks ja raskeks praktiliseks õppuseks. Me saime tunda õendusvaldkonna inimressursi kriitilist piiri, mis on probleemiks kogu tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkusele ja seeläbi kogu ühiskonnale. Meie pöördumine tugineb praktilistele kogemustele õendusvaldkonna juhtimisest kriisiajal ning soovist kaasa aidata tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkusele ning seeläbi Eesti julgeoleku parendamisse.

Eesti vajab rohkem õendusvaldkonna töötajaid.