EÕL on pikalt seisnud selle eest, et Eesti õdedel oleks senisest rohkem otsustusõigust, sest valmidus selleks on paljude õdede poolt olemas. Kauaoodatud õdede õiguste laienemine on 30.06.22 seisuga riiklikul tasandil jõustunud. Rohkem õigusi õena toob kaasa muudatusi nii praktilises töös, kui ka vaimsel tasandil – rohkem otsustust tähendab ka suuremat vastutust.
Ärge kartke vastutust vaid vähest teadlikkust asju õigesti teha!
Töövõimetusleht ehk TVL (liigid: haigusleht või hooldusleht) on ennekõike ametlik dokument, mis tähendab, et selle väljastamiseks ja seeläbi ajutise töövõimetushüvitise saamiseks on omad reeglid ja piirangud. Pikemalt sel teemal ei peatu, kuid tuletan meelde, et äärmiselt oluline on korrektne ning ajakohane dokumenteerimine!
Peamine muudatus, ehk ravikindlustuse seaduse §52. punkt 22 ütleb “ Õel on ainult haigus- ja hoolduslehe avamise ja lõpetamise õigus haiguse, vigastuse, karantiini või kindlustatud isiku põetamise korral”. See tähendab, et kirjeldatud juhtudel on õdedel ametlikult õigus oma nime ja tervishoiutöötaja koodiga väljastada töövõimetuslehti. Siin soovitan lisaks tähelepanu pöörata mõistele “kindlustatud isik”, sest ajutise töövõimetuse hüvitist makstakse Eestis ainult ravikindlustatud isikutele.
Sama paragrahv sätestab, et töövõimetuslehe väljakirjutaja vastutab ajutise töövõimetuse õigesti määramise ja põhjendatuse eest.
TVL tuleb alustada päeval, millest see on vajalik. Lõpetamisel tuleb TVL edastada koheselt.
TVL alustamise aluseks on patsiendipoolne kontakt tervishoiuteenuseosutajaga päeval, mil tekib vajadus ajutiselt töölt eemale jäämiseks. Tagantjärgi töövõimetuslehti (nii haigus- kui ka hoolduslehti) ei alustata ega väljastata.
Lihtne näide: kui patsient helistab 01.07.22 ning soovib alates 24.06.22 seljavaluga töövõimetuslehte, kuid ei ole selle kaebusega ühegi tervishoiuteenuseosutaja poole 24.06.22 pöördunud, siis töövõimetuslehte ei alustata soovitud kuupäeval.
Lisaks tuleb siinkohal mõelda, kas väljastatav töövõimetusleht on tegelikkuses põhjendatud? Soovitan töövõimetuslehti väljastades (sh alustades, lõpetades) mõelda, kas probleem piirab patsiendi tegevusi sedavõrd, et ajutine töölt eemal viibimine hüvitatud kujul on näidustatud ja sealjuures kui pikalt?
Läbi tuleb mõelda edasine tegevus. Endalt tuleb küsida:
- millise aja jooksul ja milliste ravisoovitustega peaks patsiendi seisund paranema?
- millal ja milline on uus kontakt patsiendiga?
See tähendab, et tuleb analüüsida, milliseks kujuneb patsiendi raviteekond töövõimetuslehe ajal.
Sellest, kui pikalt võib töövõimetuslehte ja hoolduslehte väljastada, loe täpsemalt seadusest.
Väga oluline on kaaluda ka seda, kas patsient ise järgib antud ravisoovitusi
Ajutise töövõimetushüvitise saamise õigusel on omad piirangud ehk põhjused, miks võidakse lõpetada patsiendi töövõimetusleht:
- kindlustatud isik või põetatav isik eirab tervishoiutöötaja määratud meditsiiniliselt põhjendatud ravi, mille tõttu on tervenemine takistatud;
- kindlustatud isik või hooldatav isik ei ilmu määratud ajal tervishoiutöötaja vastuvõtule ilma mõjuva põhjuseta, kaotab isik õiguse saada ajutise töövõimetuse hüvitist tervishoiutöötaja vastuvõtule mitteilmumise päevast alates;
- kindlustatud isikul ei ole õigust saada ajutise töövõimetuse hüvitist juhul, kui ta on puhkusel või puhkuse ajal hoolduslehel;
- kindlustatud isiku või põetatava isiku haigestumise või vigastuse põhjustas isiku tahtlus;
- kindlustatud isiku või põetatava isiku haigestumine või vigastus on tingitud liiklusseaduse alusel kehtestatud korras või arsti tehtud ekspertiisiga tuvastatud joobeseisundist
Loe lisaks Ravikindlustuse seaduse § 60. Ajutise töövõimetushüvitise saamise õiguse piirang.
Soovitan kõigil õdedel, kes TVL väljastamisega tegelevad või hakkavad tegelema, viia end kurssi Ravikindlustuse seaduse TVL puudutavate paragrahvidega https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019136?leiaKehtiv.
TVL liigub haigekassa andmekogusse elektroonsel kujul. Täpsemaid instruktsioone oma kasutatavas infosüsteemis TVL väljastamiseks küsi oma tööandjalt.