Kui tervishoiuteenuse osutamisel läks midagi valesti, on võimalik juhtunut menetleda ja selgitada välja tagamaad. Praegu peab inimene juhtunu tõendamiseks palju vaeva nägema, kuid tulevikus muutub kahjujuhtumi menetlemise protsess kannatanule lihtsamaks.
Kahjujuhtumi menetlemine praegu
Kui inimene tunneb, et talle on tervishoiuteenuse osutamisel kahju tehtud, on tal võimalik pöörduda teenust osutanud asutuse poole. Inimene saab esitada kaebuse ja loota, et see vaadatakse läbi ja leitakse kompromiss.
Teine võimalus on esitada kaebus ja juhtumikirjeldus Sotsiaalministeeriumi juurde loodud nõuandva õigusega tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjonile. Komisjon annab toimunu osas hinnangu patsiendile osutatud tervishoiuteenuse sisulisele kvaliteedile. Seega inimene, kes sai väidetava kahju osaliseks, peab praegu palju omaalgatuslikult tegutsema, et saada selgus, kas kahju on tehtud või mitte.
Kahjujuhtumi menetlemine pärast 1. novembrit 2024
Koos Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse jõustumisega muutub seni kehtinud olukord. Kaotatakse ära tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjon, kuid inimese jaoks läheb kahjujuhtumite menetlemise protsess edaspidi lihtsamaks.
1. novembrist 2024 peavad kõik tervishoiuteenuse osutajad olema sõlminud vastutuskindlustuslepingu. Selleks et info oleks kõigile avalikult kättesaadav, tuleb kindlustusandja andmed avaldada ka asutuse kodulehel. Sealt leiabki kannatanu info, kelle poole pöörduda. Seega pärast nimetatud kuupäeva tuleb inimesel kahjujuhtumist teavitada teenuseosutaja kindlustusseltsile. Kusjuures oluline on teada, et uue süsteemi järgi saab kahjujuhtumist teavitada vaid juhul, kui inimene on saanud teenust alates 1. novembrist 2024. Varasemad juhtumid tuleb lahendada nii, nagu eespool kirjas.
Uus süsteem on sarnane kaskokindlusega, kus inimene peab andma ülevaate toimunud juhtumist ning seejärel algatab kindlustusselts kahjujuhtumi menetluse. Võimalik, et küsitakse lisaselgitusi, kuid suures osas toimub uurimine dokumenteeritud andmete alusel. Nüüd peab tervishoiuasutus ise juhtunust tõendeid jagama.
Kindlustusjuhtumiks loetakse konkreetsete protsesside tulemusel toimunud kahju, mis on põhjustanud inimesele kehavigastuse, tervisekahjustuse või surma. Ehk siis hüvitamisele kuuluvad juhtumid on pigem raskema loomuga. Lisaks on määratletud see, et kahjujuhtumist ei pea teatama inimene ise, vaid seda võib teha ka teine inimene vastavalt seaduses kehtestatule. Nii nagu ikka on tegemist nüansirikka muutusega ja mitmed rakendusaktid on alles valmimas, kuid kokkuvõttes saab öelda, et tulevikus on patsientide huvid senisest enam kaitstud.
Seaduse eesmärk on motiveerida ka raviasutusi välditavate patsiendiohutusjuhtumitega tegelema, neid analüüsima ja neist õppima. Paralleelselt muudatustega, mis on olulised inimese vaates, muutub kohustuslikuks ka nende juhtumite registreerimine tervishoiuasutustes. Edaspidi on riigil on võimalik saada ülevaadet toimunud patsiendiohutusjuhtumitest ning lisaks tegeletakse süsteemselt tööprotsessidega, mis oleks võinud kahju inimesele teha, kuid õnneks seda ei juhtunud.
Seaduse jõustumise järgselt näeme meedias kindlasti palju kirjutisi kahjujuhtumite teemal, kuid esimesed paar aastat ongi aeg, mis paneb kõigi jaoks paika, kuidas protsessis liigutakse ning kes mida ja milleks teeb. Seda kõike hea eesmärgi nimel – tervishoiutöötaja tahab pakkuda kvaliteetset teenust, inimene soovib turvalist ja kvaliteetset teenust ning kvaliteetne teenus toob kaasa parema tervise meile kõigile.