Rahulolu pakkuva töökeskkonna loomine on nii töötaja, juhi kui ka ettevõtja kätes. Tervishoid põhineb meeskonnatööl – just koos tegutsemine ja üksteise toetamine loob eeldused saavutada motiveeritud töökeskkond, kus iga töötaja tahab anda endast parima.

Eesti Õdede Liidu usaldusisikud arutlevad, milline on igaühe panus selles, et töökeskkond oleks toetav. Usaldusisik on esimene kolleeg, kelle poole võib oma murega pöörduda. Ta on ühtaegu nõustaja, infoallikas, motivaator ja läbirääkija.

Töötajate sooviks on tunda ennast tööl olles hästi ja väärtustatuna ning järjest enam otsitakse just ühtset meeskonnatunnet. Ida-Viru Keskhaigla koolituskeskuse koordinaator Marjanne Aun peab kommunikatsiooni kõige aluseks. „Omavahel tuleb rääkida avatult ja lahendada probleeme enne, kui need eskaleeruvad. Kõik peavad aru saama oma rollist ja panusest,“ ütleb ta.

Suhtlus olgu aus ja läbipaistev

Marjanne Auni sõnul peab töökorraldus olema organiseeritud nii, et see toetab meeskonna ühtsust ja võimaldab individuaalset paindlikkust. „Rõhku võiks panna tööjaotuse selgusele, prioriteetidele, kindlaksmääramisele ja regulaarsetele koosolekutele. Juhid ja töötajad peavad saama omavahel läbipaistvalt suhelda. Tervishoiuvaldkond on väga stressirohke. Oluline on, et pärast keerulisi situatsioone saavad töötajad omavahel arutleda. Viimasel ajal on väga palju rõhku pandud järelaruteludele ehk debriifingutele, et pärast keerulisi olukordi kõik omavahel lahti rääkida – mis juhtus, mis oli kellegi roll, kas meil on sellest midagi õppida. Järelarutelu praktiseeritakse järjest enam. Tean osakondi, kus hommikustel koosolekutel räägitakse samuti läbi, mis öö jooksul juhtus ja millised on murekohad. Nii on ka juhil kohe ülevaade ja ta saab hakata tegutsema,“ ütleb Aun.

Tartu Ülikooli Kliinikumi silmakliiniku osakonna õendusjuht Kersti Kivi sõnul peab meeskonnal olema juhiga ja juhil meeskonnaga hea, aus ja usaldusväärne suhe. „Probleemidest tuleb julgeda rääkida ning töö eest peab saama tagasisidet ja heakskiitu,“ ütleb Kivi.

Liigu ja puhka

Töökeskkonnas esinevad ohutegurid jagatakse viide gruppi – füüsikalised, füsioloogilised, bioloogilised, keemilised ja psühhosotsiaalsed. „Tervishoius on psühhosotsiaalne ohutegur suur, sest tervishoiutöötajad töötavad patsientidega, kes on oma tervisemure tõttu juba psühholoogiliselt natuke nõrgemad. Tervishoiutöötaja peab olema hästi puhanud, nii talub ta stressi paremini. Kui inimene on halvasti maganud, siis tema stressitase on kõrgem ja ka konfliktid on kergemad tekkima,“ sõnab Raplamaa Haigla õendusjuht Diana Mäng.

Vabal ajal tuleb puhata, teha endale meelepäraseid tegevusi ja mitte mõelda töömõtteid või suunduda järgmisele tööle. „Vahel mõtlen küll õhtul, et oleks pidanud veel dokumentatsiooniga tegelema, aga püüan meeles pidada, kui väga on vaja töö ja eraelu vahele tõmmata selge piir,“ ütleb Ida-Tallinna Keskhaigla eriõde Darja Batšinskaja. „Alati aitab mõtteid mujale viia füüsiline aktiivsus – trenn või õues jalutamine. Tuju tõstab lähedastega koos aja veetmine. Ära sisusta oma vaba aega järgmise tööga! Püüa puhata ja leida tegevus, mis toob sulle häid emotsioone,“ lisab Mäng. Talle endale meeldib teha erinevat laadi sporti. „Käin nii jalutamas, ujumas, jooksmas, uisutamas kui ka suusatamas. Suusatada ja joosta mulle tegelikult väga ei meeldi, aga proovin teha ka midagi sellist, mis mulle ei meeldi, sest naudin tunnet, kui olen end ületanud ja midagi ära teinud. Soovitan ka teistel mõelda rutiinivabalt ja teha seda, mis ei ole tavapärane.“

„Püüan vabal ajal olla füüsiliselt aktiivne, sest mu põhitöö on istuv. Mul pole küll sundasendit ja saan tõusta, aga tihti on nii, et kui olen millessegi süvenenud, siis aeg lendab ja ei taipa vahepeal end sirutada. Seetõttu püüan töövälisel ajal päevase istumise n-ö tagasi teha. Hea on olla, kui oled kooskõlas oma füüsisega, siis on ka vaim kooskõlas. Me oleme ju üks tervik,“ lisab Mäng.

Darja Batšinskaja sõnul on tööl nii pauside võtmine kui ka kvaliteetaeg pere ja sõpradega sama tähtis kui töö. Selgete piiride seadmine töö ja eraelu vahele on võtmetähtsusega. „Väljaspool tööaega võiks olla hobi või tegevus, mis ei ole tervishoiuga seotud, et pea saaks puhata argitööst. Pean ka oluliseks, et vabal päeval ei oleks töised e-kirjad aktiivselt endast märku andmas, vaid summutatud. Võtsingi hiljuti vastu otsuse, et kui mul on puhkepäev, siis mulle e-kirjade kohta teavitust ei tule ja ma neid regulaarselt ei jälgi,“ ütleb Marjanne Aun.

Diana Mäng soovitab teha tööd töö ajal ja muul ajal jagada oma aega perekonna ja sõpradega ning tegeleda endale meeldivate tegevustega. „Kui koged vabal ajal häid elamusi, siis oled ka tööl produktiivsem. Seda sama teen ka mina ise,“ ütleb Mäng.

„Igaühel peavad vabal ajal olema hobid ja tegevused, kus ta saab end laadida. Paljud püüavad õhtul käia õues värsket õhku nautimas. Ühisüritused annavad ka juurde, et oleks jälle jõudu ja jaksu, lisaks nähakse kolleegi hoopis teisest vaatenurgast,“ ütleb Kersti Kivi.

Suhtlemise kunst

Töö inimestega töökohtadel, kus tempo on kiire, stressitase kõrge ja kollektiivis peamiselt naised, on ebakõlad kerged tekkima. „Vastuvõtlikkus sõltub erinevatest asjaoludest, näiteks kui inimene on halvasti maganud või midagi on kodus juhtunud, siis pole vajagi eriti midagi öelda, kui inimene juba ärritub,“ tõdeb Diana Mäng.

Marjanne Aun leiab, et tagasiside vastuvõtmiseks peab inimene olema valmis. „Inimest peab eelnevalt teavitama, et me hakkame arutama mingit ebameeldivat teemat. Kui hoiatamata konstruktiivset tagasisidet anda, võib ta minna lukku, hakata end kaitsma ja tekivad konfliktid. Nii ei täida me eesmärki anda tagasisidet,“ ütleb Aun. „Kui kaks kolleegi ei suuda ise keskteed leida, on vaja kolmandat osapoolt, kes ei oleks kummagi poole kallutatud ja püüab aidata olukorda lahendada,“ lisab Mäng.

Tasub meeles pidada, et me ei saa muuta kedagi teist, vaid ainult iseenda käitumist ja suhtumist. „Meile ei pruugi elus paljud inimesed meeldida, kuid me peame nendega koostööd tegema. Kui mulle keegi ei meeldi, siis see on minu probleem, mitte selle inimese oma, kes mulle ei meeldi,“ ütleb Järvamaa Haigla sisehaiguste osakonna õendusjuht Sirlika Loitmets. Kolleege tuleb kuulata ja suhtuda neisse austusega. „EMOs töötades sai mulle ka selgeks, et ilma huumorita tervishoiu valdkonnas vastu ei pea,“ lisab Aun.

Tööle tuleb minna alati hea tujuga, sest kui olla ise rõõmus ja naeratada, kiirgub positiivsust ka teistele. „Teretan kolleege ja küsin, kuidas neil läheb. Leian alati kolleegi jaoks aega ja arvestan nendega,“ ütleb Diana Mäng. Ka Kersti Kivi püüab alati säilitada hea tuju ja huumorimeele. „Mulle on öeldud, et tulen tööle kui päike, ja on küsitud, et kust küll selle energia võtan. Kui mul on tööpäev läbi, siis algab mu vaba aeg ja sealt ma energiat ammutangi. Peab oskama panna tööust kinni ja avada koduse elu ust,“ ütleb Kivi. Darja Batšinskaja lisab, et igapäevane tasakaalu leidmine töö- ja puhkeaja vahel on oluline. Füüsiline liikumine ja õige toitumine aitavad hoida mõtted värsked ja keha terve.

Raske on hoolitseda, kui enda tass on tühi

Marjanne Aun tunnistab, et osakondades töötades ja teiste eest hoolt kandes jäävad enda vajadused sageli tagaplaanile. „Kuna töörütm on nii intensiivne, siis paratamatult ei leia enda jaoks aega, sest prioriteet on patsientide eest hoolitsemine. Hea oleks kolleegiga pausid kokku leppida, sest puhkeaega ja lõunat ei tohi vahele jätta,“ ütleb Aun. Diana Mäng tõdeb, et kui töö on pooleli, ei ole sugugi kerge pausile minna. „Meil on haiglapersonalil aga lõuna kindlal ajavahemikul ja see tagab selle, et personal tuleb korra tööst eemale,“ lisab ta.

„On kiiremaid ja rahulikumaid päevi, aga paus tuleb leida,“ sõnab ka Kersti Kivi. „Ma olen alati öelnud, et patsiendid ütlevad küll, et me olime tublid, aga nemad lähevad siit ära. Meie oleme need, kes jäävad järgmisi ootama ja vastu võtma. Me peame end hoidma ja leidma aja, et kas või 10–15 minutit puhata,“ sõnab ta.

Sirlika Loitmets on täheldanud, et kui inimesed tööaja sees pause ei tee, muutuvad nad üha närvilisemaks ja lähevad stressi. Kolleege tuleb märgata ja olla nende vastu hoolivad ja austavad. „Mõnikord, kui märkan, et kolleeg vajab pausi, siis lähen senikauaks ise tema töökohustusi täitma ja lasen tal võtta hetke endale. Õed kipuvad olema sellised, et alati on vaja midagi ära lõpetada ja pausile minek lükkub kogu aeg edasi, nende kohusetunne on väga suur,“ ütleb Loitmets.

Teine oluline asi, mida kogu aeg tuleb meeles pidada, on regulaarne vee joomine. „Me tuletame iga päev seda üksteisele meelde ja küsime kolleegilt, kas sa täna vett oled joonud,“ lisab ta.

Magusvalus ületöö – suurem teenistus tervise arvelt

„Kolleegi abipalvele on väga raske ei öelda. Südames on kõik õed aitajad ja teavad, et juhil on raske leida kedagi vahetusse, eriti kui on haigusteperiood,“ ütleb Marjanne Aun. „Inimesed töötavad rohkem eri põhjustel ja üks põhjustest on raha. Sellepärast tehaksegi ohverdusi pere, tervise ja heaolu arvelt. Pikaaegne ületöö mõjutab kindlasti nii füüsilist kui ka vaimset tervist ja omavahelisi suhteid,“ lisab Diana Mäng.

Sirlika Loitmets teeb lisaks õendusjuhi tööle mõnikord ka valveid, kuid jälgib hoolega, et neid liiga palju ette ei tuleks, et vältida läbipõlemist. „Pean olema valmis järgmisel hommikul siiski ka õendusjuhi töökohustusi täitma,“ selgitab ta.

Ületööd esineb tervishoius sageli. „Tervishoiuvaldkond on põnev ja väljakutseid pakkuv ning õed ju tahavad aidata. Kõrgkoolidesse sisseastumisel küsitakse, miks tahate saada õeks. Kõige populaarsem vastus pidi olema, et tahan aidata. Seetõttu on mitmel rindel töötajaid väga palju ja on ka läbipõlemist,“ ütleb Marjanne Aun. „Seda kontrolli ei teosta paraku keegi, kust töötaja hommikul tööle tuleb ja kui palju on ta valvete vahel puhanud,“ lisab Diana Mäng.

Töötajaid on vähe ning varem või hiljem inimesed väsivad. „Tervishoius oleks vaja kokku leppida koormusnormid. Üks õde ei peaks üksinda tegelema 15 või isegi 10 patsiendiga. Seetõttu põletakse suure töökoormuse all läbi,“ tõdeb Sirlika Loitmets. Ka Darja Batšinskaja peab töökoormust liiga suureks ning tema kui usaldusisiku poole on läbipõlemise teemadel pöördutud. Mõlema sõnul aitaks tervislikku töö ja eraelu tasakaalu hoida see, kui meil oleks tööl rohkem õdesid.

Igaüks tahab olla väärtustatud

„Kui töötaja tunneb, et ta on väärtustatud, siis on osakonnajuhi poolt juba suur samm asutud,“ sõnab Marjanne Aun. Oluline on ka meeskonna ühtsus ja juhtide võimekus märgata ja lahendada probleeme. „Inimesed peavad tundma, et nad on vajalikud nii organisatsioonile kui ka patsientidele. Õe töö on väga tähtis ja seda tuleb väärtustada. Kindlasti tuleb töötajatele seda ka öelda,“ lisab Diana Mäng.

Darja Batšinskaja sõnul loob toetava ja positiivse keskkonna see, kui töötajad tunnevad, et neid kuulatakse ja nende panust hinnatakse.

Diana Mäng julgustab õdesid rohkem parendusettepanekuid tegema, sest õde näeb oma töö käigus kõige paremini, kus oleks vaja midagi muuta. „Paraku näen, et palju infot õendusjuhtideni ei jõua,“ ütleb ta. Ka Kersti Kivi näeb, et mõnikord on õendusjuhil töötajatega raske usaldust leida. „Õnneks on aastavestlused niipalju muutnud, et üks ühele juletakse öelda rohkem kui teiste ees,“ ütleb Kivi.

Olgu tööpäev täis mis tahes ootamatusi, on kõige tähtsam, et saame usaldada oma kolleege ning rääkida neile nii muredest kui ka rõõmudest. Tööandjate tagada on, et töötajatel oleks see vaikne puhkeruum, kus tiheda päeva sees korraks hinge tõmmata. „Selleks et õed ei võtaks lisakoormust, vajavad nad väärilist tasu. Lisaks olen mõelnud, et Eestis võiks olla asendusõdede programm, mis pakuks eraldi asendusõdesid, kes saaksid haiglatesse appi minna, kui õdesid ei jätku,“ sõnab Batšinskaja.