Rahulolu-uuring näitab, kuidas õdedel päriselt läheb

Rahulolu-uuring näitab, kuidas õdedel päriselt läheb

Ükskõik, millises tervishoiuasutuses me täna ka ei tööta, konkurents on igal pool. Konkureeritakse nii ressurssidele, teenustele, personalile, tudengitele kui ka patsientidele. Iga päev on oluline mõelda oma haigla mainele, seal osutatava teenuse kvaliteedile ja usaldusväärsusele. Kui kvaliteet vastab patsiendi ja tema lähedaste ootustele ja vajadustele ning personal on motiveeritud, on sellel laialdaselt positiivsed tagajärjed. Oluline on rõhutada, et regionaalhaigla kvaliteeti juhitakse sidusrühmade koostöös, sest kvaliteedijuhtimine on meeskonnatöö. Oma roll on nii patsientidel, töötajatel kui ka juhtkonnal.

Õdede roll tervishoiuasutuse sujuvas töökorralduses on äärmiselt oluline. Mitmesugused uuringud ja küsitlused üle maailma on juba 20 aastat järjest tunnistanud, et õe elukutse on üks usaldusväärsemaid. Ometi teame, et kohati on õdede mõju tervishoius endiselt alahinnatud ja õdede asjatundlikkus alakasutatud. Järjest rohkem juhitakse tähelepanu asjaolule, et tööjõu nappus õendusvaldkonnas on ülemaailmne probleem. Õdede arv ei ole piisav kvaliteetse tervishoiuteenuse osutamiseks, kuid tervishoiu toimimiseks on vaja õdesid. Kvaliteedi parendamine on osa õdede igapäevatööst. Hea õenduskvaliteet omakorda on osa ravikvaliteedist ning arstide ja õdede omavahelisest koostööst selle tagamisel. Õenduskvaliteet ei ole midagi eraldiseisvat. Kõik sammud, mida teeme õenduskvaliteedi parandamiseks, aitavad omakorda tõsta haigla kui terviku kvaliteeti.

Eelmisel aastal viisime SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas läbi õenduse- ja hooldustöötajate rahulolu-uuringu, mille üks eesmärke oli koguda tagasisidet tööelu kohta, kasutada saadud tulemusi muutuste elluviimisel ning seeläbi parandada töötajate töörahulolu. Küsitlusega pöörasime muu hulgas tähelepanu töökeskkonnale, koostööle, arenguvõimalustele ja tulevikuplaanidele. Uuringus osales 1354 õendusvaldkonda kuuluvat töötajat. Soovisime saada vastuseid küsimusele, kuidas saame oma tööd korraldada nii, et õed tunneksid sellest rõõmu ja sooviksid areneda. Tulemused tõid teravalt esile mitu kitsaskohta.

Õdede töökoormus on liiga suur

Ligi pooled uuringus osalenutest tõid välja, et personali ja abipersonali ei ole piisavalt ja nad ei jõua ära teha oma tööd. Suure töökoormuse tõttu jäädakse sageli tööpäeva lõppedes veel tegemata tööülesandeid lõpetama. Õed tunnistasid, et esineb ka ravimite manustamise hilinemist ning sageli ei jõuta patsienti piisavalt lohutada või temaga rääkida. Samuti tundsid õed muret, et sageli tuleb patsiente n-ö jooksu pealt uuringuteks ette valmistada ja juhendada. Kommentaarides mainisid õed enim liiga suurt hulka patsiente, eraldi toodi välja öine aeg, kus ühe õe kohta on rohkem patsiente, kelle eest hoolitseda. Väitega, et õdede ja patsientide suhtarv on piisav ning ma jõuan teha ära oma töö, nõustus 45%, kuid sama suur hulk vastanuid (45%) sellega ei nõustunud.

Joonis. Personaliressursside piisavus (%)

Õed tõid mitmel korral välja, et nad soovivad väga teha oma tööd hästi, kuid töökoormus on väga suur. See on suure riskiga probleem, mis viib õed läbipõlemise ja kurnatuseni ning lahkumiseni tervishoiust. Õed tunnetavad, et nende õlgadele on jäetud liiga palju administratiivseid ja teiste valdkondade kohustusi. Õed lisasid, et kui nad saaksid teha seda tööd, milleks neil on hea ettevalmistus, on nad ka rahul oma tööeluga.

Rahulolu-uuringus tõid õed välja, et neid motiveerib väga hea meeskonnatöö, väiksem bürokraatia ning suuremad õigused ja volitused tegutseda. Tervitatava arenguna võib välja tuua regionaalhaiglas kasvavat õdede iseseisvate vastuvõttude arvu, mis annab õdedele lisavõimalusi eneseteostuseks. Läbiviidud rahulolu-uuringule tuginedes on hea meel tõdeda, et õed tunnetavad regionaalhaiglas head meeskonnatööd arstidega ja juhtide toetust. Toodi välja, et turvalise töökeskkonna tagamisel on suur roll õendusjuhtidel, kes näevad õdede vigu õppimisvõimalustena, mitte probleemidena.

Muudatused töökorralduses toovad leevenduse

Edu on maailmas saavutanud need haiglad, kes ei keskendu ainult puudustele, vaid arendavad edu toovaid praktikaid. Selged koormusnormid, vaimse ja füüsilise tervise hoidmine ning kaasaegne töökorraldus on kindlasti regionaalhaiglas fookuses. On päris palju tõhusaid lahendusi töökoormuse vähendamiseks ja nii oleme toonud osakondadesse „mittemeditsiinilist“ personali, sest kaugeltki mitte kõik täna tervishoiutöötajate poolt täidetud ülesanded ei vaja pikka väljaõpet. Oleme avanud osakondadesse assistentide ametikohti ning vabastanud õed ja ka arstid mittekliinilisest, kuid aeganõudvast tööst. Seoses assistentide rakendamisega oleme suurendanud patsientidele pühendatud aega ning osakondades töötavad assistendid on väga hinnatud ja hoitud oma kolleegide poolt.

Siinkohal ei saa jätta mainimata, et õdede ametikohtade arv ei saa väheneda mittekliinilise personali lisamise arvelt. Maailmas läbiviidud uuringutes tuuakse järjest rohkem välja õe rolli olulisust patsiendi raviteekonnal ning õdede teadmiste ja oskuste seoseid patsiendile osutatava õendusabi kvaliteediga (sh patsientide suremus). Erakorralistes tingimustes töötamine on personalile suur koormus, mis suurendab nende läbipõlemisohtu. Alustasime töötajate toimetuleku parandamiseks ja läbipõlemise ennetamiseks koostööd psühholoogilise esmaabi meeskonnaga, toimuvad personali nõustamised ja supervisioonid.

Regionaalhaigla õenduse arenguplaanides on jätkuvalt ka Magnet®-kvaliteedistandardi juurutamine. Kuna magnethaigla edu aluseks on õdede rolli võimendamine kvaliteediparenduses, kaasasime osakondade õdesid kvaliteediparenduste aruteludesse ja töörühmadesse. Võtsime tähelepanu alla kohustuslikud õenduskvaliteedi indikaatorid: töörühmad uuendasid lamatiste ennetamise juhendit ja koostasid kukkumiste ennetamise juhendi, toimusid töötajate koolitused ning ühtlustati kukkumiste ja lamatiste aruandluse põhimõtteid. Sisehaiguste kliinikus rakendati regulaarseid kindla struktuuriga õendusvisiite, mis on ennetava sisuga patsientide seisundi kontrollimiseks. Selliste visiitide juurutamine on üks võimalus tagada kõrgeima kvaliteediga patsiendihooldus. Visiidid aitavad luua raamistiku igapäevatööle, edendavad õe ja hooldaja iseseisvust, tagavad parema patsiendihoolduse ja -ohutuse ning tõhustavad oluliselt meeskonnaliikmete kommunikatsiooni.

Viimased uudised

Minu esimesed sammud põhja piirkonna juhina

Ei tasu karta alustada midagi uut ja iga samm edasi on suur areng just iseendale.

Eesti Õdede Liidu presidendiks valiti Laura Keidong ja asepresidendiks Margit Lenk-Adusoo

Presidentide viieaastane ametiaeg algab 1. mail 2025.

Praktiline tegevusjuhend vaimse tervise õdedele

Meie suur soov ja eesmärk on, et tegevusjuhend oleks praktilises kasutuses.

Tunne oma esindajaid!

Saa tuttavaks Lõuna piirkonna esindaja Merlyn Kundiga ja Viru piirkonna esindaja Maie Türksoniga.

Söömine vanemas eas – toit kui ravim

Põhiainevahetus hakkab aeglustuma 40.–50. eluaastast. Eakate toiduvajadus erineb laste ja noorte toitumisest.

Õe roll katarakti patsiendi raviteekonnal

Õe ülesanne on välja selgitada patsiendi terviseseisund ja vajadusel konsulteerida oftalmoloogiga.