Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) naistekliiniku sünnitusmaja tähistab tänavu 220 aasta juubelit. See on pikk ajalugu, mis koosneb sügavalt isiklikest lugudest. See teekond on kujundanud sadu tuhandeid elusid ja sünnitusabi arengut kogu Eestis.
Inimlikkus sünnitusabis
Kliiniku ämmaemandusjuht Vivian Arusaar (pildil), kes on ITKs töötanud üle 30 aasta, tõstab esile koostöö ja lugupidamise tähtsust sünnitusabis ning seda, kuidas tänane sünnitaja väärtustab üha enam inimlikku lähenemist ja usaldust oma meeskonna vastu. „Sünd on iga pere jaoks unikaalne sündmus. Tuleb tõdeda, et ka meie, haigla ja ämmaemanda jaoks on iga sünd unikaalne,“ rõhutab Arusaar.
Sünnitusmaja edukus ei seisne ainult nüüdisaegses tehnoloogias ja meditsiinilistes saavutustes, vaid eelkõige koostöös ja vastastikuses mõistmises. „Kõige olulisemad võtmesõnad on kaasamine ja lugupidamine. Meie arvestame sünnitaja ja tema pere soovidega ning teistpidi – sünnitaja usaldab meid ja teab, et meie soovitused põhinevad parimatel teadmistel ja pikaajalistel kogemustel,“ lisab Arusaar.
Tema sõnul on sünnitusprotsess emotsionaalselt laetud ning nõuab empaatiat ja professionaalsust. „Ettekujutus, et töö sünnitusmajas on konveieritöö, on suur müüt! Empaatia ja austus elu vastu on omadused, milleta seda ametit pidada ei saa,“ leiab Arusaar.
Beebisõbraliku haigla tulevikusuunad
ITK sünnitusmaja on pälvinud beebisõbraliku haigla tiitli, mis kinnitab, et teeme kõik selleks, et toetada ja kaitsta rinnaga toitmist. „Beebisõbraliku haigla initsiatiivi põhimõtted on lihtsad ja inimlikud – armastus ja hoolimine, ema ja lapse lähedus, rinnapiima vajalikkus ning eelduste loomine edukaks imetamiseks,“ märgib Arusaar.
Vaadates tulevikku, rõhutab Arusaar tehnoloogia ja inimlikkuse tasakaalu. „Järjest pealetungiva tehnoloogia kõrval ei tohi ära unustada patsiendi autonoomiat, ehk siis inimese võimet ja võimalust end ise määratleda.
Mitmekesistuvas ühiskonnas tuleb arvestada ka sünnitusabi väljakutsetega. „Nii tervishoiutöötaja kui ka kodanikuna on globaliseeruvas maailmas lihtsam toime tulla, kui tead erinevatest kultuuridest, religioonidest ja sellest, milline on nende mõju inimese haritusele ja väärtustele. Minu asi on olla arusaaja. Ei ole paremat või kehvemat patsienti, professionaalina pean mõistma kõiki inimesi,“ leiab Arusaar.
Sünnitusabi areng ja väljakutsed
Viimase 30 aasta jooksul on sünnitusabi arenenud hüppeliselt, tuues kaasa täiustatud diagnostikavahendid ja uued sünnitusmeetodid. Pole põhjust kahelda, et ITK on nüüdisaegse sünnitusmajana maailmatasemel. „Peamised on head kvaliteedinäitajad, perinataalne suremus, vastsündinute tervisenäitajad, sünnituse valutustamise võimalused, keisrilõigete põhjendatus ja väike osakaal – need mõõdikud näitavad, et meil on rasedused ja sünnitused hästi jälgitud. Teine oluline asi on kindlasti personali ettevalmistus. Eestis on väga hea ämmaemandaõpe ja praktiliste oskuste täiendamise võimalused, samuti on meil väga head, maailmatasemel teadmiste ja oskustega laste- ja naistearstid,“ leiab Arusaar.
„Meie patsiendid on samuti väga terviseteadlikud ja haritud. Neil on võimalik alati saada lisateavet, vahetada mõtteid oma rasedust jälgiva ämmaemandaga, naistearstiga ja sünnitusel oleva ämmaemandaga ning arutleda erinevate raviviiside üle,“ lisab ta.
Uhke minevik, lubav tulevik
Arusaar usub, et ITK sünnitusmaja on õigel teel, liikudes väärikalt edasi ka järgmistesse aastatesse. „Meie töö ja edukuse mõõdupuu on alati olnud sünnituste arv ja numbrilised kvaliteedinäitajad, aga soovin hoopis rõhutada, et meil on vedanud, sest meie inimesed on vastupidavad ning meil pole olnud suuri kaotusi personali ega ametist loobumise mõttes.“
Kokkuvõttes peegeldub Arusaare jutus sügav pühendumus ja armastus oma töö vastu. ITK sünnitusmaja tähistab 220. aastapäeva enesekindlalt, olles valmis jätkama Eesti perede teenindamist kõrgeima kvaliteediga sünnitusabis ka tulevikus.