Miks arendatakse Eestis raviteekondi?

Miks arendatakse Eestis raviteekondi?

Raviteekondadest on tervishoius räägitud juba aastaid ning nende arendamises nähakse nii Eestis kui ka mujal maailmas võtit, kuidas muuta raviteenused patsiendikesksemaks ja terviklikumaks.

Tervisekassa podcasti uues osas räägimegi just raviteekondade arendamisest. Oma teadmisi ja kogemusi jagavad Tervisekassa raviteekondade teenusejuht Eva Paalma, perearst Reet Laidoja ning patsientide esindaja ja kommunikatsiooniekspert Aive Hiiepuu.

Saates selgitatakse, mida raviteekond üldse tähendab ja kuidas see erineb tavapärasest ravikäsitlusest.

Perearst dr Reet Laidoja ütleb tabavalt: „Raviteekond tagab patsiendi sujuva liikumise tervishoiu erinevate etappide vahel ja vähendab võimalust, et patsient pudeneb teekonnalt maha ja raviprotsess jääb poolikuks.“

Arutletakse ka selle üle, mida sellisest lähenemisest võidavad nii patsient kui ka tervishoiusüsteem laiemalt.

„Raviteekondade abil jõuame kokkulepeteni, milliseid teenuseid patsient vajab, ning meil tekib ka võimalus mõõta, kas patsient reaalselt nende teenusteni jõuab ja milline on saadud teenuste kvaliteet,“ toob välja Eva Paalma.

Saates jagatakse praktilisi näiteid ja Eesti seniseid kogemusi raviteekondade arendamisel.

„Esimesed praktilised kogemused on olemas insuldi ja endoproteesimise raviteekonnal. Nüüd, äsja alanud kiirendiprogrammi raames, hakkame arendama uusi teekondi laste suutervise, südame- ja veresoonkonnahaiguste, kopsuvähi, dementsuse ja vaimse tervise valdkonnas. Lisaks on töös mitmed teised raviteekonnad, nagu näiteks alkoholisõltuvusega patsientide teekond,“ räägib saates Eva Paalma.

Avameelselt käsitletakse ka innovatsiooniga kaasnevaid väljakutseid ja aktuaalseid arengukohti.

Kõigest lähemalt juba Tervisekassa podcasti uues osas: https://soundcloud.com/tervisekassa/49-miks-arendatakse-eestis-raviteekondi

Kuula ja saa teada, kuidas raviteekondade arendamine on muutmas tervishoidu ja patsientide ravikäsitlust.

Viimased uudised

Minu esimesed sammud põhja piirkonna juhina

Ei tasu karta alustada midagi uut ja iga samm edasi on suur areng just iseendale.

Eesti Õdede Liidu presidendiks valiti Laura Keidong ja asepresidendiks Margit Lenk-Adusoo

Presidentide viieaastane ametiaeg algab 1. mail 2025.

Praktiline tegevusjuhend vaimse tervise õdedele

Meie suur soov ja eesmärk on, et tegevusjuhend oleks praktilises kasutuses.

Tunne oma esindajaid!

Saa tuttavaks Lõuna piirkonna esindaja Merlyn Kundiga ja Viru piirkonna esindaja Maie Türksoniga.

Söömine vanemas eas – toit kui ravim

Põhiainevahetus hakkab aeglustuma 40.–50. eluaastast. Eakate toiduvajadus erineb laste ja noorte toitumisest.

Õe roll katarakti patsiendi raviteekonnal

Õe ülesanne on välja selgitada patsiendi terviseseisund ja vajadusel konsulteerida oftalmoloogiga.