Selleks et krooniliste haigustega patsientide ravi oleks paremini korraldatud, nende seisund ei halveneks ja nad võtaksid ka ise aktiivsemalt vastutust oma tervise eest, katsetati Eestis viie aasta jooksul riskipõhist ravijuhtimise mudelit. Uurisime katseprojektis osalenud pereõdedelt, perearstidelt ja ravikoordinaatoritelt, milline oli mudeli kasutamise kogemus.
Kroonilistesse haigustesse (nt diabeet, südame- ja veresoonkonnahaigused) haigestub üha enam inimesi nii maailmas kui ka Eestis ja nende tervist tuleb regulaarselt jälgida ka tervishoiutöötajatel. Riskipõhine ravijuhtimine toodi Eestis esmatasandi tervishoidu, et aidata senisest enam riskipatsiente, kellel on enamasti mitu kroonilist haigust, muud kaasuvad probleemid, suur tervise halvenemise risk ja kes kasutavad tervishoiuteenuseid väga palju.
Riskipõhise ravijuhtimise mudeliga loodi perearstidele ja pereõdedele töövahend, mille abil kroonilise haigusega inimese tervise halvenemist ennetada. Mudel võimaldab patsiendi raviprotsessi koostöös tema enda, eriarstiabi ja sotsiaalsüsteemiga paremini juhtida.
Tervishoiumeeskonna läbimõeldud koostöö
„Kuna riskipõhise ravijuhtimise mudeli kasutamine nõuab head meeskonnatööd, siis alustuseks jagasime mudelist tulenevad ülesanded meeskonnaliikmete vahel ära. Seejärel võtsime ühendust patsientidega, kes võiksid projektis osaleda. Kui olime osalemiseks nõusoleku saanud, asusime tegema põhjalikku analüüsi, kus kirjeldasime patsiendi terviseseisundit ja sellest tulenevaid vajadusi ning koostasime esmase raviplaani mustandi. Sellele järgnes patsiendiga kohtumine, kus tutvustasime analüüsi tulemusi ja sõnastasime üheskoos konkreetse eesmärgi, kuhu patsient tahab jõuda. Koos koostasime ka raviplaani, mis aitab eesmärki saavutada. Raviplaan oli töövahend nii patsiendile, perearstile kui ka -õele. Alati leppisime kokku ka järgmise pöördumise aja, et ravitulemusi hinnata. Vahepealsel ajal olime patsiendi jaoks olemas ja valmis nõu andma,“ kirjeldas Rakvere Laste Tervisekeskuse pereõde Pille Soon.
„Uudse mudeli rakendamine on kindlasti ajamahukas, kuid teostatav. Kõige keerulisemaks osutus mitmesuguste tervisemuredega patsientide võimestamine ja motiveerimine. Et sellega paremini toime tulla, läbisime meeskonnaga motiveeriva intervjueerimise täiendkoolituse,“ kirjeldas Pille Soon.
Patsiendikesksem ravikorraldus
Maailmapanga, Tervisekassa ja Eesti Perearstide Seltsi koostöös kestis riskipõhise ravijuhtimise katseprojekt kahes etapis kokku viis aastat. Ravimudeli katsetamisega on lõpusirgele jõutud ja aeg on tulemused kokku võtta. Üle 70% perearstidest olid rahul riskipõhise ravijuhtimisega ja leidsid, et see on väärtuslik vahend, parendamaks krooniliste haigete jälgimist. Enamik neist soovib riskipõhise ravijuhtimisega jätkata ka pärast katseprojekti lõppu.
Pereõde Pille Soon täheldas, et projekti kaasatud patsiendid olid rohkem motiveeritud oma tervist hoidma. „Paljud patsiendid on ka ise huvitatud sellisest kaasamisest, julgevad tänu sellele rohkem kaasa rääkida, usaldavad perearstimeeskonna professionaalset tuge ja ühiselt koostatud tegevusplaani, et hakata tervemalt elama,“ tõdes pereõde.
Tulemustest selgus, et tänu katseprojektile on krooniliselt haigete ravikorraldus muutunud patsiendikesksemaks. Patsient on rohkem kaasatud raviprotsessi ja motiveeritum raviplaani eesmärkide saavutamisse panustama. Näiteks on perearstimeeskond hakanud regulaarselt arutama riskipatsientide ravilugusid, koostöös patsiendiga vaadatakse üle tema raviplaan ning abistatakse teda isiklike ravieesmärkide püstitamisel ja tervisetulemuste hindamisel. Seeläbi nägid perearsti meeskonnad ka positiivseid muutusi riskipatsientide tervisekäitumises.
Katseprojekti käigus käisid riskipatsiendid sagedamini perearsti vastuvõtul ja pereõe nõustamisel. Tänu paremale jälgimisele vähenes riskipatsientide hospitaliseerimine.
„Enne projekti käisid krooniliste haigustega patsiendid üldjuhul kord aastas vastuvõtul, ent see pole enamiku puhul piisav. Üks asi on rääkida terviseriskidest kord aastas, teine asi on nendega koostöös perearsti või pereõega järjepidevalt tegeleda,“ kirjeldas Pille Soon.
Samas tõdes üle poole arstidest, et kroonilise patsiendi käsitlus vajab ka rohkem aega ja ressurssi. Arstid tõid välja, et katseprojekt nõudis pühendumist, tõsist meeskonnatööd ja suurt panust pereõdedelt, kelle õlgadele jäi suuresti riskipatsiendi jälgimine. Perearstide ja -õdede sõnul oli suuremates tervisekeskustes tänu suuremale meeskonnale katseprojekti lihtsam läbi viia kui üksikpraksistes, kus töötab üks perearst ja üks pereõde.
Abiks oli ravikoordinaatorite tugi
Tervisekassa rolliks riskipõhise ravijuhtimise mudelis oli mitmekülgse abi pakkumine perearstimeeskondadele kogu katseprojekti jooksul. Nii perearstid kui ka õed kinnitasid üksmeelselt, et Tervisekassa koordinaatorite abil said nad vajaliku info, ettevalmistuse ja toetuse kogu projekti vältel.
„Riskipõhise ravijuhtimise mudeli rakendamise alguse tegi keerulisemaks samal ajal alanud COVID-19 pandeemia. Personaalse koordinaatori toe olemasolu andis perearstimeeskondadele kindlustunde projektiga liitumiseks,“ sõnas ravikoordinaator Alieene Juuse.
Teise ravikoordinaatori Ilja Tšibisovi sõnul eelnes uue mudeli rakendamisele põhjalik eeltöö, mille käigus selgitati perearstidele ja -õdedele, kuidas riskipõhine ravijuhtimine aitab paremini koordineerida krooniliste haigete raviprotsessi. „Lähenesime individuaalselt igale perearstile ja -õele neid mitmekülgselt toetades. Tänu sellele osales pilootprojektis 96 perearsti- ja tervisekeskust,“ lisas Tšibisov.
Patsiente motiveerib perekonna toetus
Riskipõhise ravijuhtimise kasutegurid olid tajutavad ka patsientide vaates. Tänu paremale jälgimisele ja patsiendi kaasamisele tema ravikorraldusse jõuti ennetada tõsisemaid tervisekahjusid. Samuti olid patsiendid rohkem motiveeritud oma tervise heaks ise rohkem ära tegema.
Viimsi perearstikeskuse pereõde Ille Tetsmanni sõnul aitas riskipõhise mudeli rakendamine ühel patsiendil varakult kasvaja avastada. „Meil oli projektis üks patsient, kes reeglina kunagi tervise üle ei kurtnud. Tänu põhjalikumale käsitlusele ja küsimustele kirjeldas ta meile sümptomeid, mis tema enda jaoks olid ebaolulised, aga aitasid meil varakult kasvajale jälile jõuda,“ kirjeldas Tetsmann.
Pereõde Ille Tetsmann kirjeldas, et projektist said kasu ka patsientide lähedased. „Mitu meie patsienti võtsid vastuvõtule kaasa mõne lähedase, kes olid toeks seatud eesmärkide saavutamisel. Sageli tekkis kaasas olnud inimestelgi suur huvi projektis osalemise vastu, nad olid julgemad oma muredest rääkima ja nii said nemadki meie juurest abi,“ selgitas Tetsmann.
Projektis osalenud patsient Elna Namm ütles, et sagedasem suhtlus pereõe ja -arstiga aitas teha teadlikumaid valikuid ja motiveeris eesmärkide nimel pingutama. „Olin varemgi mõelnud, mida saaksin oma tervise heaks teha, kuid väga palju ma selle nimel tegelikult ei teinud. Projektis osaledes seadsime õe ja arstiga aga kindlad eesmärgid ja plaani, kuidas saaksin oma tervist toetada. Selle järgi hakkasin ka tegutsema ning see on saanud minu elustiili osaks,“ selgitas Namm.
„Kokkusaamised pereõega motiveerisid mind plaanist kinni pidama ja liikumisega seotud eesmärke suutsin isegi ületada. Toitumises tegin samuti teadlikke muudatusi, hakkasin ise rohkem süüa valmistama ja vähem poolfabrikaate kasutama ning piirasin soola tarvitamist ja magusa söömist. Abikaasagi saab nüüd tervislikumast toitumisest osa ja aitab mul plaanist kinni pidada. Kui haaran šokolaadi järele, siis ta ikka küsib naljatades, et kas peab pereõele helistama,“ kirjeldas Namm.
Katseprojektist tervishoiuteenuseks
Katseprojekti tulemused näitasid, et riskipõhisel ravijuhtimisel on selge potentsiaal parandada Eestis krooniliste haigustega patsientide käsitlust ja pikemas perspektiivis parandada ka patsientide tervisetulemeid ja ravikvaliteeti. Just seepärast kaalub Tervisekassa lähitulevikus riskipõhise ravijuhtimise lisamist tervishoiuteenuste loetellu.
Perearstidelt saadud tagasiside järgi nõuab riskipõhise ravijuhtimise mudeli integreerimine perearstisüsteemi üleminekuaega. Mudeli rakendamine peab toimuma samm-sammult ja optimaalse arvu riskipatsientidega. Lisanduva koormuse haldamiseks võiks perearstikeskustes olla näiteks assistent, kes toetab riskipatsientide paremat ravikorraldust.