Intensiivravi osakonnas viibivad patsiendid on eriti vastuvõtlikud ööpäevarütmi muutustele, mis omakorda põhjustavad keerulisi ning omavahel seotud seisundeid, nagu unehäired, deliirium ja intensiivravijärgne sündroom.
Vaatamata suurenenud teadlikkusele tähtsustatakse une kvaliteedi hindamist intensiivravi osakonnas endiselt vähe. Intensiivravi keskkonda iseloomustavad müra, sealhulgas seireseadmete alarmid, valgustus ning patsiendi jälgimise ja hooldusega seonduvad tegevused. Ka diagnostilised ja raviprotseduurid põhjustavad patsiendil ööpäevarütmi häirumist, mille tagajärjel pikeneb haigusest taastumine.
Haiglate müratase on liiga kõrge
WHO soovituste järgi peaks haiglapalati keskmine müratase olema samaväärne väga vaikse ruumi helitasemega. Haiglate helitase osakondades, kus patsiente ravitakse või jälgitakse, ei tohiks ületada 35 dBA. Hoolimata WHO avaldatud haiglate mürataseme juhistest näitasid hiljuti avaldatud uuringud, et üheski vaatlusaluses haiglas ei vastanud müratase soovituslikele normidele. Haiglate müratase on järjekindlalt tõusnud alates 1960. aastast.
Magistritöö „Intensiivravi patsiendi füsioloogilise ööpäevarütmi säilitamise põhimõtted SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas“ raames mõõdeti müra taset regionaalhaigla neljas intensiivravi osakonnas. Igas osakonnas kestis mõõtmine 24 tundi. Müraandurid paigaldati osakonnas kahte mõõtepunkti – 0,5 m kaugusele patsiendi väliskõrvast ja õdede postile. Mürauuringu tulemused näitasid, et müra mediaantase ületas kõigis intensiivravi osakondades pidevalt WHO soovituslikku taset, püsides üle 53 dBA. Müratase oli ebasobivalt kõrge nii päevasel kui ka öisel ajal ja öise mürataseme mediaanväärtuste langus võrreldes päevasega oli üsna väike. Kõige enam tekitavad muret müra tipphelirõhu andmed, mis ületasid 80 dBA kõigis mõõtepunktides.
Intensiivravi osakonnas võib 35 dBA mürataseme saavutamine olla keskkonnatingimuste tõttu keeruline, kuid jõupingutused müra vähendamiseks ja patsiendisõbralikuma keskkonna loomiseks võivad toetada patsientide paranemist. Teatud müratase on intensiivravi osakonnas vältimatu ja keskenduda tuleks just ebavajaliku müra vähendamisele. Intensiivravi osakonnad saavad rakendada mürataseme vähendamise põhimõtteid, näiteks võtta kasutusele mürataseme pideva jälgimise süsteemi Soundear, teha perioodilisi mürataseme mõõtmisi ning analüüsida toimunud muutusi.
Ühe minuti õppimine
Personali teadlikkuse uurimiseks viidi läbi ankeetküsitlus patsientide ööpäevarütmi säilitamise ja sekkumiste rakendamise kohta. Ankeetküsitlusele vastas 104 töötajat neljast intensiivravi osakonnast. Personali toetamiseks ja intensiivravi patsiendi ööpäevarütmi säilitamise põhimõtete rakendamiseks igapäevatöösse koostati magistritöö raames ühe minuti õppimise plakat (ingl one minute wonder – OMW).
Ühe minuti õppimine on sisutihe, ülevaatlik ja tõhus õppevahend, mis on loodud teadmiste omandamiseks ühe minuti jooksul, kasutades ära tööpäeva jooksul tekkivaid ooteaegu.
Aastal 2024 jätkuvad regionaalhaiglas patsientide ööpäevarütmi tagamise tegevused projekti „Inimväärne intensiivravi“ raames. Projekt on tihedalt seotud ööpäevarütmi säilitamisega, kuna see hõlmab patsiendi- ja inimkesksete väärtuste hoidmist intensiivravi ajal. Selline lähenemine toetab mitte ainult patsientide füüsilist tervist, vaid ka nende emotsionaalset ja psühholoogilist heaolu. Ööpäevarütmi säilitavate põhimõtete igapäevane rakendamine aitab luua empaatilisema ja patsiendikesksema keskkonna, mis parandab intensiivravi osakonna patsientide üldist heaolu ja ravitulemusi.