Eestis on üle 65-aastaseid inimesi rohkem kui 270 000, suurem osa neist on naised. 70ndates daamid pole vaimse tervise õe vastuvõttudel üldse haruldased ja kõige vanem patsient on meil olnud 84-aastane. Töö vanemaealistega on huvitav ja rikastav, sest neil on tummine elukogemus.
Vaimse tervise õe vastuvõtu ootejärjekorrad on meil pikad. Kui avame digiregistratuuris uued ajad, täituvad need minutitega, aga pigem „saavad jaole“ digiosavamad noored. Vaimse tervise õe juurde suunab vanemaealisi enamasti arst, kes näeb selleks vajadust. Sageli inimene ei tea, miks ta vastuvõtule saadeti ja mida vaimse tervise õde teeb. Vene keeles tähendab vaimse tervise õde, душевная сестра, hoopis hingeõde. Nii on ka patsiendid vahel ettevaatlikud, et mis nüüd juhtuma hakkab. Meil käib aga ka inimesi, kes on öelnud, et nad soovisid ise arstilt vaimse tervise õe juurde suunamist.
Kui mure läheb liiga suureks
Kui noored otsivad tihti vastust küsimusele, kas neil on ATH või autism, siis vanemaealistel selliseid küsimusi ei ole. Pigem on neil kaebusi seoses uneprobleemidega, mõnikord ka seletamatu ärevuse ja muretsemisega. Eakatega töötades on oluline vaadata nende raviskeeme ja analüüside väärtusi, sest multimorbiidsus ja ravimid võivad anda oma osa kaebuste pildis.
Medicumi taastusraviarstid suunavad vaimse tervise õe vastuvõtule emotsionaalse enesetunde küsimustiku (EEK) tulemuste põhjal. Tavaliselt on inimestel olnud hiljuti ehmatav kogemus südame-veresoonkonnaga – infarkt, operatsioon, tugevad valud. See on tekitanud nii surmahirmu kui ka vastuolusid eneseteadvuses: kas ma olen nüüd südamehaige, raskelt haige, päriselt vana ning mida ma tohin või ei tohi teha? Mõni tahab juhtunut unustada ja hoida teiste eest saladuses. Töö on näidanud, et raskemalt lepivad muutuva või vananeva iseendaga mehed.
Leinamata leinad
Pensionile jäämine on suur elumuutus. Kui varem oldi ümbritsetud inimestest ja päev oli suuresti täidetud tööga, siis nüüd on vabaks jäänud ajale raske uut sisu ja enda kõrvale uusi inimesi leida. Nii võib meeleolulangus või depressioon kujuneda juba paari kuuga ja leinatakse möödunut. Leinata võib mitmeid kaotatud või juhtumata asju elus – surnud vanemaid ja elukaaslasi, aga ka kodunt lahkunud lapsi või lahutuse käigus abikaasale jäänud lemmiklooma. Teinekord on nii palju leinamata leinu, mida on püütud sekeldamisega asendada, et on tekkinud kehalisi kaebusi, millele ei leita põhjust ega abi.
Sellistel puhkudel pakub Medicum leinanõustamist. See on vajalik inimestele, kes on leinas seoses oma lähedaste surma, tähenduslikult muutunud eluolukorra, enda või oma lähedaste raske haigusega. Eakatel on selliseid kogemisi ja kogemusi tavaliselt rohkem. Leinaga silmitsi olles on keeruline teha muutusi ja kohaneda teistsuguste olukordadega, eriti rasked on lähedaste kaotused. Ekslikult arvatakse, et on loomulik, kui eakate lähedased ja sõbrad elust lahkuvad, ning peetakse tavaliseks, et sellega tulevad inimesed ise toime. Kui ümbritsev keskkond on toetav ja on veel inimesi, kes hoolivad ja hoolitsevad, saab eakas inimene tõesti tuge. Raskematel juhtudel vajab leinaja aga leinaprotsessiga toimetulekul professionaalset abi.
Olenemata vanusest on leinajale tähtis, et tal oleks teekaaslane, keda usaldada, kuid kes ei võta leinajalt vastutust ära, vaid kasutab eesmärgipäraselt oskusi ja ressursse selleks, et inimene õpiks koos oma leinaga elama. Lähedaste lein on teatud mõttes krooniline haigus, millest ei paraneta, kuid millega on võimalik elus edasi minna, rõõmu tunda ja elu elamisväärsena näha. Leinanõustaja ülesanne ongi luua keskkond, olukord ja võimalused inimesel iseennast leida, endaga kokkulepped teha ja endas jõudu avastada. Vanemaealistega töötades on tore, kui nad avanevad, saavad rääkida ja neid kuulatakse. Üks meie töö osa on psühhoharidus ja normaliseerimine – nii lõpetame vastuvõtu enamasti nii, et klient lahkub paremate mõtetega kui need, mis tal vastuvõtule tulles olid.