Õdede töökoormus ja intensiivsus on järjest kasvanud. Patsiente on ühe õe kohta järjest rohkem, sest õdesid on niivõrd vähe. COVID-19 pandeemia valguses paigutati õdesid ümber nagu malenuppe, kõik pidid ümber õppima. Tööpinge tõusis, stress kasvas, läbipõlenuid oli ja on tänaseni rohkem kui kunagi varem. Kuidas seda destruktiivset karuselli peatada?
Üks tähtis lahendus on kollektiivleping. 2022. aasta alguses hakkasime koostöös teiste töötajate organisatsioonidega kollektiivlepingut ette valmistama. Jaanuarist maini kestnud töötajate aruteludes sai ilmselgeks, et kollektiivleping peab hõlmama mitmeid töötingimusi parandavaid sätteid: töökoormuse normeerimist, töö intensiivsuse jälgimist, sh töö mahutamist tööaja sisse ning vaimse tervise hoidmist toetavad tegevusi. Selle kõrval on loomulikult hädavajalik ka töötasu tõstmine, eriti euroala suurima inflatsiooni tingimustes.
Kollektiivlepingust üksi aga ei piisa – ülioluline on muuta suhtumist. Lause „Nii on alati olnud“ ei tohi tervishoiusüsteemi enam iseloomustada. Õed on suurim tervishoiutöötajate grupp, kelle töötingimuste parandamisel on kõige suurem mõju patsiendile. Mida targemini on korraldatud õe töö, seda rohkem on tal aega inimesele ja seda paremad on tervisetulemid. Aitame koos otsustajatel mõista, mida õde vajab!
Kollektiivlepinguga saab paika seada õdede:
- töökoormuse ehk selle, kui mitme patsiendiga õde vahetuse jooksul töötab. See aitab iga inimest toetada paremini tema terviseteekonnal ning vähendada korduspöördumisi;
- täienduskoolitustel osalemise, sh koolitused väljaspool oma asutust, et uued teooriad ja parimad praktikad jõuaksid igapäevasesse õendusesse kiiremini ning õe töömotivatsioon säiliks;
- töötundide tasustamise nii, et on arvestatud kogu töömaht, sh valve vastuvõtmine-üleandmine nii tööpäeva alguses kui ka lõpus ning töökoha ja aparaatide valmissättimine.
Õigusaktide tasemel tuleb kokku leppida:
- elektroonilise õendusdokumentatsiooni lahenduse rakendamine, et vähendada topeltkirjatöö mahtu, toetuda kirjapandus tõenduspõhisele süstematiseerimisele ning anda õele rohkem aega patsiendiga tegelemiseks;
- selged vastutuspiirid arsti-eriõe-õe-hooldustöötaja vahel, et segadusi ja dubleerimist ennetada ning teha efektiivsemat meeskonnatööd;
- õe ja eriõe pädevuse rakendamine tervishoiu eri tasanditel, et tagada parem töökorraldus ja töö organiseerimine ning seeläbi inimese terviseteekonda lühendada.
Töökeskkondades tuleb:
- kaasata tervishoiusüsteemi teiste erialade spetsialiste nagu kogemusnõustajad, tegevusterapeudid, podoloogid, et väheneks õe igapäevatöö intensiivsus;
- märgata õde ka inimesena;
- väärtustada õde kõikjal tervishoiusüsteemis võrdväärse meeskonnaliikmena.
Õed ja kõik teised tervishoiutöötajad vajavad kindlust, et abivajaja eest seisab meeskond ühiselt.