Eesti Õdede Liidu juhatus kohtus tervise- ja tööminister Peep Petersoniga, et arutada õdede rolli tervishoius ning õe kutse arendamist. Osapooled möönsid, et õdede, arstide, hooldustöötajate ja eriõdede õiguste ja vastutuse piirid tervishoiusüsteemis vajavad täpsustamist.

„Inimnäolise tervishoiu südameks on professionaalsed õed, kes on ka kõige arvukam kogukond tervishoiutöötajate hulgas. Neist on niigi kõige suurem puudus, me ei tohi olemasolevaid läbi põletada,“ ütles tervise- ja tööminister Peep Peterson. „Kui vaja, vaatame üle ka seadused või muud dokumendid, et tagada parim suhe tervishoiumeeskonnas, kuhu kuulub ka patsient ise.“

„Oleme veendunud, et Eestis on vaja kokku panna õendusmäärus, mis koondaks praegu paljudes erinevates õigusaktides laiali olevad õdede tööd puudutavad sätted ning korrastaks õdede, sh eriõdede ülesanded, õiguste ja vastutuse piirid,“ ütles Eesti Õdede Liidu president Anneli Kannus. „Kokku tuleks leppida õendusabi tervikpilt, mis hõlmaks õdede tööd nii esmatasandil, eriarstiabis kui ka hooldekodudes ning eriõdede roll selles. Samuti peame mõtlema nende õdede peale, kes töötavad üksi, kas koolis või koduõenduses.“

Kohtumisel oli juttu ka õenduse kvaliteedinäitajatest ning sellest, milline peaks olema patsientide ja õdede suhtarv selleks, et õde saaks teha oma tööd kvaliteetselt. „Kui õel on patsiente liiga palju, siis on see otsene risk patsiendiohutusele,“ ütles Anneli Kannus.

Digisüsteemid peavad töö tegemist toetama

Kohtumisel rõhutas õdede liit, et töö tegemist toetavad digisüsteemid peavad olema funktsionaalsed. Juttu tuli tervishoiutöötajate registri korrastamisest, et saada adekvaatne ülevaade Eestis töötavate õdede arvust ja pädevusest. Tähelepanu pälvis ka vähemalt 7000 Eestis töötavale õele mõeldud töövahendi, nn 3N (NANDA, NIC, NOC) elektroonilise dokumentatsioonisüsteemi juurutamine Eestis aastaks 2025.

Eesti Õdede Liidu hinnangul annab tõenduspõhiseks dokumenteerimiseks innovaatiliste digilahenduste loomine tervishoiutöötajatele rohkem võimalusi patsiendi terviseteekonna toetamiseks. „Õdede roll on viimase kümnendiga tohutult muutunud ja muutub veelgi. Õed on kõige suurem grupp tervishoiutöötajaid, seega toetades nende tegevusi uute lahendustega ka õigusruumis, saab iga õde patsienti paremini toetada,“ ütles Anneli Kannus.

Anneli Kannus tõi positiivsete näidetena välja, et Eestis on olemas õenduse ja ämmaemanduse arengustrateegia aastani 2030 ning sotsiaalministeeriumi juures töötab õenduse arendusnõukogu. Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Õdede Liidu koostöös soovitakse alustada 2023. aastal ka õendust puudutavate õigusaktide uuendamist ja korrastamist.

Viimased arengud õenduses

Rahvastiku tervise arengukava aastani 2030 seab eesmärgiks tõsta õdede arv 2030. aastaks 845 õeni 100 000 elaniku kohta, 2020. aastal oli Eestis 100 000 elaniku kohta 638 õde.

Selle aasta 18. veebruaril sõlmiti õdede ja tervishoiutöötajate erialaühenduste, tervishoiu kõrgkoolide, praktikabaaside ja ministeeriumite konsensuslepe õdede ja teiste tervishoiuspetsialistide õppekohtade arvu suurendamiseks ning praktika kvaliteedi tõstmiseks. Konsensuslepe aastateks 2022-2026 seab eesmärgiks suurendada õdede põhiõppesse vastuvõttu 700 üliõpilaseni aastas.

Riigikogu võttis suve algul vastu tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muudatused, millega taaskord laiendati õdede õigusi. Alates 1. juulist said õed tervishoius kauaoodatud muudatusena õiguse avada ja lõpetada töövõimetuslehti. Samuti laiendati piiratud ulatuses retseptiravimite väljastamise õigusi lisaks pereõdedele ka eriõdedele.