Reumaatilisi haigusi on palju ja sageli on need pikaajalised kroonilised haigused, millega elatakse aastakümneid. Sageli küsivad patsiendid, kas luu- ja liigeshaiged peaksid ennast näiteks gripi vastu vaktsineerima. Üldine seisukoht on, et igale haigele lähenetakse individuaalselt ning raviarstiga kokkuleppel tehakse otsus. Enne bioloogilise ravi alustamist on ülioluline immuniseerimised ära teha, kuid selle üle arutavad patsient ja arst omavahel. Õena saame patsiendile rõhutada immuniseerimise olulisust ja vajalikkust raviarstiga teemat arutada.
Toitu korralikult!
Tihti küsitakse, kas on olemas mingeid konkreetseid toite, mida võiks luu- ja liigeshaiged süüa, et oma vaevusi vähendada. Üldine seisukoht on, et igasuguste põletikuliste protsesside puhul on kasulik taimne dieet, seda ka põletikuliste liigeshaiguste puhul. Liigespõletike tugevus on seotud liigesvedeliku PH-tasemega: mida suurem on happesus, seda suurem on valu ja põletik. Keha põletikust vabastamiseks on vaja suurendada toidus oomega-3-rasvhapete sisaldust. Lisaks põletikuvastasele toimele aitab oomega-3 kaasa hemoglobiini moodustamisele, koehormoonide tootmisele ja immuunsuse suurendamisele.
Kasuks tuleb toitumise korrastamine täisväärtusliku toitumise tavade kohaselt, mis aitavad vähendada kehakaalu ja hoiavad korras seedimise. Põletikke pärsivad C- ja E-vitamiin. C-vitamiin on vajalik kaitsemehhanismide tööks, E-vitamiin pikendab rakkude eluiga. Samuti on oluline piisav kiudainete sisaldus toidus, sest nende hulgast sõltub soole tervis. Terve sool aitab kehal mürkidest vabaneda. Tugeva põletikuvastase toimega on ka ingver, ananass ja maitsestamata kurkum. Lisaks on ülioluline, et toidus oleks piisavalt D-vitamiini ja kaltsiumi. Juhul kui seda toiduga piisavalt ei saa, tuleb purgist juurde võtta. D-vitamiini puudus mõjutab immuunsüsteemi, närvisüsteemi, tekitab osteoporoosi, unisust ja halba meeleolu. Aga enne, kui haarata D-vitamiini purgi järele, soovitan lasta määrata veres D-vitamiini tase ja vastavalt tulemusele annus paika panna.
Sööma peaks rahulikult ja iga suutäit korralikult läbi närides. Uuringud on näidanud, et nendel, kes toitu rohkem mäluvad, on täiskõhu tunnet tekitavate hormoonide tase kõrgem ning see omakorda vähendab tarbitavate kalorite hulka. Lisaks tervislikule toidule peaks olema füüsiliselt aktiivne, sest nõnda on meeleolu parem, uni kvaliteetsem ja stress väiksem.
Liigu piisavalt!
Oluline on korrapäraselt liikuda – iga päev 30–60 minutit. Liigest säästvad tegevused on ujumine, kepikõnd, vesivõimlemine, mõõdukas tempos kõndimine, jooga, pilates ja jalgrattasõit. Oluline on säilitada lihastoonus, koordinatsioon ja tasakaal. Sportlikuks tegevuseks ei sobi sellised liigselt liigeseid koormavad tegevused nagu jooksmine, hüppamine, pallimängud.
Heaolule aitavad kaasa maitsev tervislik toit, piisav uni ja vaimne tasakaal!
Liigeseid säästvad tegevused:
Luu- ja liigeshaiguste igapäevaelu märksõna on „mõõdukus“.
- Liigu mõõdukas tempos!
- Tee trenni mõõdukalt (iga päev 30–60 min). Kasuks ei tule kõva trenn ühel päeval, sest see koormab liigselt liigeseid.
- Samuti on toitumisega, igasugune ekstreemne tegevus, sh ekstreemsed dieedid, ei ole tervislikud!
- Hoidu külmetamisest! Aiatöid tehes pane kummikinnastele alla puuvillased kindad, pesu külmal ajal kuivama pannes pane puuvillased kindad kätte!
- Ole teadlik oma haigusest, ravist, kõrvaltoimetest, leevendavatest vahenditest.
- Teadmiste omandamisele aitab kaasa ka kuulumine patsiendiühendustesse, nt kohalikud reumaühendused.Ära jää murega üksi!
Küsi nõu: Tartus vastab õde küsimustele reedeti kell 8–10 telefonil 731 9372. Vabariiklik õe nõuandeliin: 641 4418.