Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi teadlased koos Itaalia kolleegidega uurisid, milliseid eetilisi probleeme tõi COVID-19 pandeemia kaasa õdedele Eestis ja Itaalias, kus pandeemia esimene laine kulges väga erinevalt.

 Tervishoidu ja õdede tööd muutvad protsessid toovad vältimatult kaasa mitmesuguseid eetilisi probleeme. COVID-19 pandeemia mõjutas oma ulatuse ja tõsiduse tõttu õdede tööd eri riikides erinevalt. Pandeemia esimene laine kulges Eestis tunduvalt leebemalt kui Itaalias. Nakatumisnäitajad, haiglaravi vajadus ja suremusmäär erinesid riikides kümnekordselt. Need erinevused kliinilises kontekstis peegelduvad omakorda eetilistes probleemides, millega õed neis riikides kokku puutusid.

Pandeemia ajal esile kerkinud eetilisi probleeme käsitlevate uurimistööde hulk küll kasvab, kuid vähem on pööratud tähelepanu eetiliste probleemide kontekstuaalsele erinevusele. Napib ka võrdlusmaterjali õdede vahel, kes töötasid küll sarnases kontekstis ja sarnastes tingimustes, aga erinevate patsientidega – COVID-19 patsientidega või nendega, kes vajasid abi muudel põhjustel.

Uurimistöös osales üle tuhande õe

Eesti ja Itaalia õdede hulgas 2020. aastal läbi viidud küsitlusuuringu eesmärk oli hinnata, millised olid sagedasemad eetilised probleemid, millega seisid pandeemia esimese laine ajal silmitsi Eesti ja Itaalia õed, ning võrrelda, kuidas need probleemid erinesid sõltuvalt sellest, millises riigis, millistes tingimustes ja milliste patsientidega õed töötasid. Uurimistöö tulemused aitavad paremini mõista eetilisi probleeme õenduses ja nende seotust kontekstuaalsete teguritega ning seda, kuidas tervishoiukriisid mõjutavad eetilisi valikuid.

Uurimistöösse kaasati Eestist 162 ja Itaaliast 936 õde, kes töötasid valdavalt haiglates. Itaalia õdede hulgas oli statistiliselt oluliselt rohkem meessoost õdesid ning vastajad olid võrreldes Eesti kolleegidega nooremad, lühema tööstaažiga. Samuti oli nende hulgas oli rohkem neid, kes tundsid end seotud olevat mõne religiooniga. Ligikaudu pooled vastanutest Eestis ja kolmveerand Itaalias hoolitsesid pandeemia ajal COVID-19 patsientide eest.

Eetilised probleemid on riigiti erinevad

Küsitluses osalenud õdedel paluti viie palli süsteemis hinnata, kui sageli pidid nad pandeemia ajal kokku puutuma järgmiste eetiliselt keeruliste olukordadega: ohustama iseend ja/või oma lähedasi, hoolitsedes teiste eest; järgima tööandja korraldusi, mis olid vastuolus nende eetiliste põhimõtetega; tagama muude kui COVIDi patsientidele abi kättesaadavuse; otsustama, millist patsienti eelistada; andma selget informatsiooni patsientidele ja lähedastele; andma täielikku informatsiooni kolleegidele; tagama patsientidele adekvaatse elulõpuravi/hoolduse; võimaldama patsiendil surra oma lähedaste juuresolekul; tagama surnukeha väärika kohtlemise.

Võrreldes Itaaliaga kulges Eestis pandeemia esimene laine nakatumis- ja suremusnäitajate poolest tunduvalt rahulikumalt ning tähendas tervishoiusüsteemi jaoks peamiselt valmistumist võimalikeks hullemateks stsenaariumideks. Nii olid Eesti õdede jaoks kõige sagedasemad eetilised probleemid seotud sellega, kuidas tagada tervishoiuteenuseid patsientidele, kellel ei olnud COVID-19 viirust, kuid kes vajasid abi muudel põhjustel. Selle küsimusega puutus sageli või väga sageli kokku 69% vastanutest. 65% Eesti õdedest puutus sageli kokku eetiliste probleemidega seoses kolleegide ja meeskonnakaaslaste ning 63% patsientide ja nende lähedaste informeerimisega.

Itaalias vallandus pandeemia esimene laine Euroopa riikidest esimeste hulgas ning tõi kaasa väga kõrged nakatumisnäitajad ja suure suremuse. Suur puudus oli isikukaitsevahenditest ja haiglakohtadest, eriti intensiivravikohtadest, seetõttu oli õdede jaoks kõige sagedasem eetiline probleem nakatumisriski tõttu ohu tunnetamine iseendale ja oma lähedastele. Sellega puutus sageli kokku 79% vastanutest. 75% Itaalia õdede hinnangul puutusid nad sageli kokku ka kolleegide informeerimisega ning 63% vastanute hinnangul elu lõpuga seotud eetiliste probleemidega, nagu lähedaste juuresoleku võimaldamine patsiendile elu lõpus, väärika elulõpu tagamine ning surnukeha väärikas kohtlemine.

COVID-19 patsientide eest hoolitsemine oli eetiliselt keerulisem

Eesti õdedel esinenud eetiliste probleemide sageduses ei ilmnenud statistiliselt olulisi erinevusi, mis oleks sõltunud sellest, kas nad töötasid COVID-19 patsientidega või nendega, kelle abivajadus ei olnud seotud nakatumisega COVID-19 viirusesse. Küll aga oli COVID-19 patsientidega töötavate õdede jaoks kõige sagedasemate eetiliste probleemide hulgas lisaks teistele probleemidele ka nakatumisriski tõttu ohu tunnetamine iseendale ja oma lähedastele.

Itaalia õed tunnetasid ohtu enda ja oma lähedaste tervisele sageli sõltumata sellest, kas nad töötasid COVID-19 patsientidega või mitte. Lisaks puutusid Itaalias COVID-19 patsientidega töötavad õed oluliselt sagedamini kokku patsientide prioriseerimise ja erinevate elulõpuolukordadega, mis neile eetilisi probleeme põhjustasid. Seevastu nende Itaalia õdede jaoks, kes ei töötanud COVID-19 patsientidega, oli tervishoiuteenustele ligipääsu tagamisega seotud probleem oluliselt sagedasem kui nendel kolleegidel, kes töötasid COVID-19 patsientidega.

Pandeemia õppetunnid

Õdede eetilised probleemid on kooskõlas pandeemia kulu ja keerukusega. Eestis, kus pandeemia esimese laine ajal keskenduti peamiselt tervishoiusüsteemi valmisoleku loomisele ja tõsisemate stsenaariumide ennetamisele, piirates selleks muu hulgas oluliselt plaanilist ravi,  olid ka õdede jaoks sagedased eetilised probleemid seotud patsientide ligipääsuga tervishoiuteenustele.

Kuna Eestis oli nakatunuid esimese laine ajal vähem ning tervishoiusüsteemis jagus ressursse nende raviks, ei erinenud õdede eetilised probleemid oluliselt sõltumata sellest, kas nad hoolitsesid COVID-19 patsientide eest või mitte. Ohtu enda ja oma lähedaste tervisele tajusid COVID-19 patsientidega töötavad õed võrreldes teistega aga rohkem.

Seevastu Itaalias, kus pandeemia esimene laine kulges väga raskelt, tuues kaasa suure suremuse ja haiglakohtade nappuse, olid ka õdede jaoks sagedased eetilised probleemid seotud patsientide prioriseerimise ja väärika elulõpu tagamisega ning seda eriti nende õdede puhul, kes töötasid COVID-19 patsientidega. Sõltumata sellest, milliste patsientidega õed Itaalias töötasid, oli nende jaoks ühtviisi sagedane eetiline probleem seotud nakkusohust tingitud ohuga iseenda ja oma lähedaste tervisele.

Eetilised probleemid on seotud sellega, millises kontekstis, tingimustes ja milliste patsientidega õed töötavad. Abi andmine kriisi ajal ja ressursinappuse tingimustes nõuab tavapärasest erinevat lähenemist ja harjumuspärase patsiendikeskse abi andmiselt ümberlülitumist kogu elanikkonna tervist silmas pidavale rahvatervisekesksele lähenemisele. Õdede jaoks, kes on harjunud järgima holistlikku ja patsiendikeskset lähenemist, kaasama patsiente ja nende peresid ning arvestama individuaalseid vajadusi ja eelistusi, võib see olla keeruline. On oluline, et kriisiaegse abi andmise eetilised põhimõtted oleksid õdede jaoks arusaadavad ja aktsepteeritud juba enne kriise.

Nii Eestis kui ka Itaalias sõnastati küll riiklikult tervishoiutöötajate otsuseprotsessi toetamiseks ja ressursinappuse tingimustes abi andmiseks eetilised põhimõtted, ent esimese laine ajal leidis see siiski aset pigem tagantjärele. On oluline, et tuleviku kriise silmas pidades oleks need põhimõtted aegsasti olemas ning et õed kui kõige arvukam ja pandeemiate ajal keskset rolli kandev tervishoiutöötajate grupp oleks senisest aktiivsemalt kaasatud nende põhimõtete arutamise ja sõnastamise protsessi. Õdede jaoks võib abi andmisega seotud otsuste langetamist lihtsustada ka see, kui ühiskondlikul tasandil on kriisiaegse abi andmise põhimõtted üldiselt teada ja aktsepteeritud.

Rohkem kui kunagi varem tundsid õed COVID-19 pandeemia ajal ohtu iseenda ja oma lähedaste tervisele. See pani nende ette raske valiku: ühel pool kohus aidata teisi ning teisel pool nende enda õigus olla ise kaitstud ja kaitsta oma lähedasi. Ülemaailmse õdede nappuse tingimustes on eriti kriiside ajal oluline, et õdede professionaalset kohust abi anda ei võeta iseenesestmõistetavana ja õdesid justkui ühiskondliku ressursina, vaid neile luuakse töötamiseks võimalikult turvalised ja paindlikud tingimused.

Autorid:
Gerli Mõts, RN, MSc, Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi nooremteadur, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli vanemlektor
Marco Clari, PhD (õendusteadus), Torino Ülikooli kaasprofessor
Alessio Conti, PhD (õendusteadus), Torino Ülikooli teadur
Mariliis Põld, PhD (arstiteadus), Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi tervisepoliitika teadur
Ruth Kalda, MD, PhD (arstiteadus), Tartu Ülikool, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi professor, meditsiiniteaduste valdkonna õppeprodekaan
Mari Kangasniemi PhD (õendusteadus), Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi õendusteaduse külalisprofessor, Turu Ülikooli professor