Struktuur

Eesti Õdede Liidu juhtorganid on kongress, volikogu ja juhatus. Juhtorganitesse valitakse isikud salajasel hääletamisel.

Kongress on EÕL kõrgeim juhtorgan. Sinna kuuluvad delegaadid igast piirkonnast ja 25 liikme kohta on üks delegaat. Kongress peamine ülesanne on teha otsuseid EÕL põhikirja osas ja teistesse organisatsioonidesse kuulumise osas. Kongress koguneb iga viie aasta tagant. 

Volikogu suunab ja kontrollib EÕL tegevust lähtuvalt põhikirjalistest eesmärkidest. Volikogu on kuni 23-liikmeline. Sinna kuuluvad maakondade esindajad (kuni 15 inimest) ja EÕL seltsingute juhid (seitse inimest).  

Juhatus korraldab EÕL igapäevast asjaajamist ja volikogu kinnitatud tegevuskavast lähtuvate tegevuste elluviimist. Juhatus on kuni 7 liikmeline, sinna kuuluvad president, asepresident ja piirkondade juhid. Juhatusse kandideeritakse tähtajaliseks tööperioodiks. 

Eesti Õdede Liidu igapäevatöö toimub neljas piirkonnas. Põhja piirkonda kuuluvad Harju, Rapla, Hiiu ja Lääne maakond. Lääne piirkonda kuuluvad Saare, Viljandi, Pärnu ja Järva maakond. Lõuna piirkonda kuuluvad Tartu, Valga, Võru, Jõgeva ja Põlva maakond. Viru piirkonda kuuluvad Lääne-Viru ja Ida-Viru maakond. 

Igas piirkonnas tegutseb nõukogu, mis moodustub piirkonnas valitud usaldusisikutest. Piirkonna nõukogu suunab piirkonna tegevust koos piirkonna juhiga. Nõukogu valib esindajad EÕL volikokku. Piirkonna juhi valib nõukogu koos EÕL presidendi ja asepresidendiga.

Usaldusisik on EÕL liikmete esindaja, kes on valitud konkreetsel töökohal töötajate poolt esindama EÕL liikmeid suhetes konkreetse tööandjaga.

Eesti Õdede Liidus on seitse erialaseltsingut: vaimse tervise õenduse, kliinilise õenduse, intensiivõenduse, terviseõenduse, hambaravi õdede, hooldustöötajate ja õendusüliõpilaste seltsingud. Seltsingud suunavad eriala arengut Eestis ning toetavad õdede liidu liikmeid erialase nõustamisega.

Eelnimetatud koosluste tööülesanded määrab põhikiri.