Tallinna Ülikooli organisatsioonikäitumise eriala üliõpilane Kätlin Soots uuris oma magistritöös, milline on huumori kui toimetulekumehhanismi seos väsimuse ja töörahuloluga õdede ja abiõdede seas.
Õendus on eriline valdkond, kus hoolivus ja pühendumus mängivad keskset rolli. Uuringud on näidanud, et õdede hooliv käitumine aitab patsientidel kiiremini paraneda ja tõstab õendusabi kvaliteeti. Mida rohkem on õed oma tööga rahul, seda hoolivamad on nad ka patsiendi suhtes. Õed töötavad stressirohkes keskkonnas ning puutuvad tihti kokku suure töökoormuse ja emotsionaalselt kurnavate olukordadega, mis põhjustavad nii füüsilist kui ka vaimset väsimust.
Uurimistöö käsitles huumorit kui toimetulekumehhanismi (ingl coping humor) ja seda, kuidas huumori kasutamine parandab tööga rahulolu ja vähendab väsimust.
Suurem tööga rahulolu parandab õendusabi kvaliteeti
Õe amet nõuab hoolivust ja empaatiat, samuti pädevust, kaastunnet ja tõelist pühendumist patsientide eest hoolitsemisele.
Töörahulolu on üks olulisemaid tegureid, mis on tugevalt seotud õdede soovitud töötulemuste saavutamisega. Õdede rahulolu tööpostil on suur mure üle maailma, sest see mõjutab potentsiaalselt patsientidele osutatava õendusabi ohutust ja kvaliteeti. Vähene rahulolu oma ametiga on põhjus, miks õed lahkuvad töölt või vahetavad eriala. Tööjõupuudus seab õendustöötajatele suuremad nõudmised, mis omakorda tõstab tööga seotud stressitaset ning mõjutab suhteid töökohal. Tööga rahulolu parandamine tervishoiuasutuste asjakohaste sekkumistega mitte ainult ei vähendaks õdede soovi töölt lahkuda, vaid suurendaks ka õdede panust oma töösse ja patsientide abistamisse. Rahulolev töötaja on õnnelik töötaja, õnnelik töötaja on edukas ning edukas õde veenab patsiendi ravi usaldama.
Õendustöötajate väsimus on sagedasti esinev probleem
Patsiendid vajavad abi ööpäev ringi, see aga nõuab õdedelt töötamist mitmes vahetuses. On leitud, et väsimuse sagedus ei erine öösel ja päeval töötavatel õdedel, sest tööülesanded on samad. Küll aga põhjustavad rohkem väsimust pikemad töövahetused, sest nende vahel on puhkamiseks ja taastumiseks lühem aeg.
Õed hoolitsevad oma töös raskelt haigete patsientide eest, edastavad patsientidele ja nende lähedastele aeg-ajalt halbu uudiseid, puutuvad iga päev kokku keeruliste protseduuridega, näevad, kuidas patsiendid valu taluvad ja lähenevast surmast räägivad. Seetõttu kannatavad tervishoiutöötajad tihti füüsilise ja emotsionaalse väsimuse käes. Õdede sõnul on väsimus üks suurimaid põhjusi, miks otsustatakse antud erialalt lahkuda.
Huumor kui toimetulekumehhanism mõjutab väsimust ja tööga rahulolu
On öeldud, et naer on kõige parem ravim. Ka on leitud, et huumori õige kasutamine võib organisatsioonidele, sealhulgas tervishoiuasutustele, pakkuda väärtuslikke tööriistu personali motiveerimiseks, tõhusaks suhtlemiseks ning lahkarvamuste leevendamiseks.
Tööl ei saa vältida kõiki ebameeldivaid olukordi ja stressoreid, kuid asjakohane huumor võib olla positiivne toimetulekustrateegia nii sotsiaalselt kui ka erialaste ülesannete täitmisel. Huumori kasutamine aitab toime tulla stressi, väsimuse ja ebameeldivate olukordadega ning vähendada pingeid tööl, mis omakorda suurendab tööga rahulolu. Huumori kasutamine on üks osa tervishoiutöötajaks õppimise kunstist. See aitab luua suhteid kolleegide ja patsientidega ning võib aidata arsti- ja õendustudengeid nõudlike õpingute ajal. Uuringud toetavad huumori kasutamist toimetulekumehhanismina patsientide, nende lähedaste ning tervishoiutöötajate seas.
Oluline on märkida, et õed ei soovi huumoriga halvustada patsienti ega vähendada olukorra tõsidust. Õed kasutavad huumorit siis, kui nad usuvad, et see võib aidata parandada patsientide ja õdede vaimset tervist. Seega ei ole huumor suunatud ainult patsientidele, vaid see on ka meetod, mille abil õed saavad hakkama ainulaadselt keerulistes olukordades ja jäävad oma töös tõhusaks.
Uurimusest
Uurimustöö küsimustik koostati Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi organisatsioonikäitumise eriala kolme magistrandi koostöös. Küsitlus viidi läbi 2023. aastal oktoobrist detsembrini. Küsimustikku aitas levitada ka Eesti Õdede Liit. Vastajate puhul ei vaadeldud konkreetselt organisatsiooni, küsitlus oli vabatahtlik ja anonüümne.
Valimi moodustasid õed ja abiõed ning küsimustikule vastas kokku 644 inimest, kellest 454 olid naised ja 98 mehed. Vastanute keskmine vanus oli 40,9 aastat, noorim oli 21- ja vanim 78-aastane. Vastanute keskmine tööstaaž oli 14,2 aastat, sealjuures kõige lühem staaž oli 0,2 ja pikim 56 aastat. Vastanutest 55,1% (355) töötas haiglas, 27,8% esmatasandis (179), 6,7% erakliinikus (43) ja 25,3% kiirabis (163). Proportsioonide interpreteerimisel peab arvestama, et osa vastajaid töötas mitmel ametikohal.
Mida väsinumad on õed, seda rohkem kasutavad nad toimetulekumehhanismina huumorit
Uurimistöös püstitati kolm hüpoteesi. Esimesega eeldati, et need õed, kes kasutavad toimetulekumehhanismina rohkem huumorit, on vähem väsinud. Töö tulemustele tuginedes ei leidnud püstitatud hüpotees kinnitust (r = – .24; p < .001). Ilmnes, et väsinumad õed kasutasid huumorit toimetulekumehhanismina rohkem.
Üle maailma, sealhulgas Eestis, on suur õdede puudus, mis seab neile veelgi suuremad nõudmised ja põhjustab üleliigset väsimust. Võib oletada, et üks väsimuse põhjusi on mitmel ametikohal töötamine. Ka meie uurimistööst selgus, et 37,7% vastanutest töötas suurema koormusega kui 1,0. Lisaks võib oletada, et huumorit kasutatakse toimetulekumehhanismina suurema väsimuse korral selleks, et leida leevendust ja tulla toime pingeliste olukordadega. Kuna huumori kasutamine on sotsiaalne tegevus, võib eeldada, et selle kasutamine koos teiste samades stressirohketes tingimustes töötavate inimestega parandab sotsiaalseid suhteid ning aitab seeläbi luua töökeskkonnas positiivsemaid emotsioone.
Uurimistöö teine hüpotees väitis, et õed, kes kasutavad toimetulekumehhanismina rohkem huumorit, on tööga rohkem rahul. Töö tulemustele tuginedes leidis püstitatud hüpotees kinnitust (r = .39; p < .001). Juba 1989. aastal leidis Kathleen Lahr Keller, et erakorralises meditsiinis töötavate õdede oskus kasutada huumorit on seotud suurema töörahuloluga ja isegi intelligentsusega. Huumori kasutamine on seotud paremate sooritusega tööl, töötajate ühtekuuluvustundega ja stressiga toimetulekuga.
Uurimuse kolmas hüpotees oletas, et õed, kes on väsinumad, on tööga vähem rahul. Taas leidis hüpotees kinnitust (r = – .49; p < .001). Õdede väsimus ja tööga rahulolu on ka ülemaailmselt olulised teemad, sest need mõjutavad patsientidele osutatava ravi ohutust ja kvaliteeti. Ka Alan P. Wolfgang leidis 1991. aastal, et väsimus on põhjus, miks tervishoiutöötajad ei ole tööga rahulolevad.
Huumori oskuslik kasutamine töökeskkonnas suurendab tööga rahulolu ja vähendab väsimust
Juhid peaksid rõhutama õdedele ja abiõdedele huumori tähtsust õendusabi osutamisel ja soodustama huumori kasutamist, et luua rõõmsameelsemat töökeskkonda. Uuringu kohaselt vähendab huumori kasutamine väsimust ning suurendab tööga rahulolu. Erksamad ja rahulolevamad õed on kohusetundlikumad, motiveeritumad ja patsientide suhtes hoolivamad. See omakorda parandab organisatsiooni tulemuslikkust ja tõhusust.