2020. aastal katsetas Tartu linn euroraha toel heaolumeistrite teenust, mis osutus niivõrd vajalikuks ja populaarseks, et pilootprojekti lõppedes jätkas kaks heaolumeistrit Tartu linnavalitsuse koosseisus. 2023. aastal oli heaolumeistritel kliente üle 200, valdavalt üksi elavad eakad.

Tugi kodus hakkama saamiseks

„Kui inimene enam kodus hakkama ei saa, tuleb talle leida hooldekodukoht. Mõtlesime Tartu linnavalitsuses, milliseid uusi toetusi või teenuseid saame pakkuda selleks, et inimesed saaksid võimalikult pikalt ja tervelt kodus ise hakkama. Kuivõrd eakate kõige sagedam vigastuste põhjus on kukkumine oma kodus, aitavad heaolumeistrid eelkõige üksikuid eakaid tegevustega, millega kaasneb kukkumise risk,“ selgitab Tartu endine abilinnapea ja praegune Riigikogu liige Mihkel Lees.

Tarvi Kivipõld on heaolumeistri tööd teinud projekti algusest peale ja aidanud ametikoha nullist üles ehitada. Inspiratsiooni heaolumeistri ameti kujundamiseks saadi Põhjamaadest, eriti Rootsi kogemusest. „Tegeleme koduse kukkumise ennetamisega. Kui kukkumine on juba juhtunud, kuid meditsiinilist abi pole tarvis, siis käime ka inimest püsti aitamas. Põhiline tööaeg kulub selleks, et paigaldada erinevaid abivahendeid, mille toel inimene kodus paremini hakkama saab, ning anda nõu nende kasutamise asjus. Lisaks aitame lihtsamate olmetöödega, mis eeldavad kõrgustes ronimist ja kujutavad endast kukkumisohtu, näiteks kardinate, suitsuanduri patareide või lambipirni vahetamine. Aitame ka mööblit kokku panna, tuba ringi paigutada ning liigsetest asjadest vabaneda,“ selgitab Kivipõld.

„Olen Tartu Ülikoolis õppinud sotsiaaltööd ja poliitikat. Tööriistade kasutamise oskused on tulnud elust enesest. Abivahendite kasutamise ja paigaldamise koolitusi tegi meile ITAK Terviseabivahendite füsioterapeut Margit Mäll. Aastate jooksul oleme läbinud ka suhtlemiskoolitusi ja õppinud seda, kuidas inimesi muutusi tegema suunata,“ tutvustab Kivipõld tööks ettevalmistust.

Tartus on teadmine teenusest üsna levinud ja paljud võtavad heaolumeistritega juba ise ühendust. „Abivajajad jõuavad teenuseni ka sotsiaaltöö spetsialistide kaudu, kes märkavad kodukülastuse ajal, et inimesel võiks millegagi abi vaja olla. Samamoodi annavad perearstid teada inimestest, kes ei saa mõne toiminguga hakkama. Tartu linna palgal on ka hoolduskoordinaatorid, kes töötavad perearstikeskustes ja aitavad inimestel leida vajalikud teenused kas meditsiini- või sotsiaalsüsteemist. Nende roll on jälgida, et inimesed ei kukus n-ö kahe süsteemi vahele, ja teevad selleks tihedat koostööd sotsiaalvaldkonna ekspertide, perearstide, Tartu kiirabi ja kliinikumiga ning vajadusel soovitavad ka heaolumeistreid,“ selgitab Lees. „Ka häirekeskusest helistatakse tööajal otse meile, kui nende poole on pöördutud kukkumisega, mis meditsiinilist abi ei vaja,“ lisab Kivipõld.

Teenus on inimesele tasuta

Kivipõllu sõnul on inimeste tagasiside olnud seni väga positiivne. „Ehk on asi ka selles, et Tartu linnas on heaolumeistri teenus tasuta. Vajamineva abivahendi või mööblieseme peab inimene ise kinni maksma, aga meie töö – kohaletoomine, nõustamine, paigaldamine – on klientidele tasuta.“

„Heaolumeistri töö on aeg-ajalt emotsionaalselt ja teinekord füüsiliselt nõudlikum. Enamasti oleme sõltuvalt tööst inimeste juures kauem kui mõni teine spetsialist ning eakad kasutavad seda aega, et heaolumeistriga juttu rääkida. Näiteks kui kardinaid vahetan, võtab klient tooli ja istub minu juurde jutustama. Üksinduse ja üksilduse teema on vanemaealiste seas väga aktuaalne,“ räägib Kivipõld.

Mihkel Leesi sõnul võiksid sarnaselt Tartuga kõik omavalitsused mõelda sotsiaalhoolekandele laiema pilguga ning investeerida rohkem ennetavatesse tegevustesse. „Ainult sotsiaalhoolekande seaduses omavalitsustele seatud kohustuslikke teenuseid pakkudes jäädakse tihtipeale ennetusega hiljaks ja tegeletakse n-ö tulekahjude kustutamisega. See on kallis maksumaksjale, omavalitsusele ja ebamugav inimesele endale. Näiteks hooldekodukoha tagamine on omavalitsuse jaoks üks kallemaid teenuseid. Seega tasub investeerida tegevustesse, mis aitavad tõsisemat abivajadust ennetada või edasi lükata. See on inimväärikam ja kulutõhusam kohaliku omavalitsuse rahakotile.“

Kivipõllu sõnul kasvab aasta-aastalt heaolumeistrite klientide arv ja lootus on, et aina vähem inimesi satub kukkumise tõttu haiglasse.