Euroopa eriõenduse töörühma viimaste aastate uurimistöö näitab, et Euroopa riigid liiguvad eriõenduse arendustegevusega üsna jõudsalt edasi ning Eestigi paistab teiste seas silma positiivsete muutuste ja selgete otsustega. 

Juba aastaid käiakse eriõenduse arendustegevustes Euroopas paljuski ühte jalga, võttes eelkõige aluseks ICNi (International Council of Nurses) juhendmaterjalid. Teada on, et eriõdede tulek tervishoidu parandab õendusabi ja vajaliku ravi kättesaadavust. Vaatamata sellele võtavad arendustegevused oma aja. Esmakordselt määratles ICN eriõenduse juba 2002. aastal ning sama kümnendi teisel poolel hakati Euroopa riikides eriõendust juurutama. Tulenevalt Euroopa eriõenduse kiirest arendustegevusest just viimasel kümnendil kutsus EFN (European Federation of Nurses Associations) 2019. aastal kokku eriõenduse töörühma, et viia läbi uuring ja kaardistada arendustegevuste hetkeolukord Euroopas. Eesti Õdede Liidu esindajana olen sellesse töörühma kuulunud algusest peale ning nüüd on suur rõõm, et meie töö tulemusena avaldati artikkel 2023. aastal ajakirjas Journal of Advanced Nursing (1). 

Eesmärk oli anda ülevaade EFNi uuringust, mis käsitles praegusi eriõenduse raamistikke ja arengusuundumusi kogu Euroopas. 2021. aastal viidi läbi veebipõhine küsitlus, millele vastasid kõik EFNi tolleaegsed liikmed ehk 35 riigi õendusorganisatsioonid. Küsimustik koosnes nii suletud kui ka avatud küsimustest, mida oli kokku 60. Oma sisendi andis Eesti Õdede Liit.  

Tulemustest selgus, et aastaks 2021 olid eriõed praktikas olemas 20 Euroopa riigis, sealhulgas Albaania, Austria, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Põhja-Makedoonia, Ungari, Island, Iirimaa, Leedu, Malta, Holland, Norra, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Rootsi, Šveits ja Ühendkuningriik. Lisaks valmistasid eriõdede rakendamist ette 10 riiki: Belgia, Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Saksamaa, Montenegro, Portugal, Rumeenia, Serbia ja Hispaania. Belgia ja Küpros olid riiklikule kokkuleppele kõige lähemal.  

20 riigist 14s olid eriõenduse määratluse alusel kasutusel ICNi soovitused, mida rakendatakse ka EFNi maatriksis. See tähendab, et eriõde on õde, kes on omandanud eriteadmiste baasi, keerukad otsustusoskused ja kliinilised pädevused laiendatud praktikaks, mille omadused on kujundatud kontekstist ja/või riigist, kus ta tegutseb. Kehtib ka eeldus, et eriõel on magistrikraad. Albaania, Põhja-Makedoonia, Leedu, Poola ja Sloveenia juhindusid enda väljatöötatud määratlusest.  

Õppe pikkus varieerub pea viiekordselt 

20 riigist vaid 11 tunnustasid eriõendust ka seadusandlikus mõttes: nende õigusruumis olid eriõdedele kehtestatud hariduse miinimumnõuded. Nendeks riikideks olid Albaania, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Island, Iirimaa, Leedu, Malta, Holland, Norra ja Poola. Lisaks selgus, et ainult viies riigis on eriõel kohustuslik oma pädevust ka taas tõendada: Iirimaal, Leedus, Hollandis ja Šveitsis viie aasta ja Ühendkuningriigis kolme aasta järel.  

Enamikus riikides peab äsja registreeritud õde enne eriõe õppega alustamist töötama teatud arvu aastaid õena. See nõue oli alla ühe aasta vaid Eestis ja Islandil, samas kui Šveitsis ja Ühendkuningriigis nõuti üheaastast praktikat. Neljas riigis (Iirimaa, Holland, Norra ja Poola) oli eelneva töökogemuse nõue kolm aastat. Malta oli ainus riik, kus eriõe koolituse alustamiseks nõuti viieaastast töökogemust. Eriõe õppe pikkus varieerus 45 ja 240 EAP vahel. Kõige pikem õpe on Hollandis ja kõige lühem Põhja-Makedoonias. Kõige sagedamini oli õppe pikkuseks 120 EAPd.  

Uurimistöös jõuti järeldusele, et aastal 2021 oli eriõenduse rakendamine Euroopas erinev. Hariduslikud nõuded varieerusid paljuski ning oli riike, kus eriõed olid küll praktikas olemas, kuid puudus seadusandlik tugi. Samas on saadud tulemused olulised nii eri riikide erialaorganisatsioonidele kui ka poliitikakujundajatele, et liikuda edasi tõhusamalt ja tagada eriõdede järjepidev areng kogu Euroopas.  

Lisaks avaldati 2022. aastal sarnasel teemal ajakirjas International Nursing Review (2) artikkel, kus oli eesmärk juhtumianalüüsi meetodil uurida soodustavaid ja takistavaid tegureid eriõdede rakendamisel. Andmete kogumise meetodiks olid intervjuud, mis viidi läbi kaheksa Euroopa riigi esindajaga. Valimi moodustasid Iirimaa, Hispaania, Norra ja Ühendkuningriik, kus uurijate hinnangul on eriõendus hästi rakendunud, ning Eesti, Sloveenia, Küpros ja Rumeenia, kus toimub aktiivne eriõenduse arendustegevus. Tulemused kinnitasid, et õendusarendustegevusi mõjutab mitu olulist faktorit, lisaks tuvastati neli alateemat, millele tuleks arendustegevustes mõelda.  

Tugineda tuleb patsiendi vajadustele 

Esiteks on tähtis, et arendust juhiks selgelt põhjendatud vajadus, mis tuleneb nii patsiendi ootustest kui ka tervishoiusüsteemi vajadusest pakkuda kvaliteetseid tervishoiuteenuseid, kuid eirata ei saa ka majanduslikku aspekti. Teine aspekt on paljuski seotud mõju ja mõjutamisega, sest uus roll tervishoius avaldab mõju meeskonnale, kus siiani tegutseti – seega arstkonna ja/või valitsuse tasandi meelsus võib arendustegevusi kas toetada või takistada. Arendustegevust mõjutab ka piisava tõenduse olemasolu, mis toob välja uue spetsialisti rolli väärtuse. Mida tugevam on tõendusbaas, seda lihtsam on oma väiteid kaitsta.  

Viimasena tuuakse välja, et väga palju mõjutab protsessi õnnestumist kogu arendustegevuse strateegia. Jõuti järeldusele, et edukas eriõe rollide rakendamine sõltub juhtide, praktikute ja koolitajate koostööst. Määrused ja poliitika tulevad alles hilisemas rakendamise protsessis. Eriõendusega seotud arendustegevused peavad põhinema pigem patsiendi kui tööjõu või ametialastel vajadustel. Rakendusprotsess võib kokku võtta 15–20 aastat. Teenuste juhtide ja koolitajate vaheliste suhete tähtsuse mõistmine on eriõe rollide varajase arendamise võtmekoht. 

Eriõenduse toetuseks tuleb Euroopast üha sagedamini uusi tõendeid. EFNi eriõenduse töögrupp tegutseb jätkuvalt ja valmistab ette jätku-uuringut, milles 2024. aastal hinnata, kuhu on Euroopas eriõenduse arendustegevustega jõutud. Kuna töögruppi kuuluvad ligi 15 riigi esindajad, siis on meil juba praegu teada, et mitmed riigid on oma tegevustes olnud väga tublid. Eesti eriõenduse käimasolevad arendustegevused on juba eeskujuks paljudele kolleegidele mujal Euroopas.  

Viited   

1. De Raeve, P., Davidson, P. M., Bergs, J., Patch, M., Jack, S. M., Castro-Ayala, A., Xyrichis, A., & Preston, W. (2024) Advanced practice nursing in Europe — Results from a pan-European survey of 35 countries. Journal of Advanced Nursing, 80, 377–386. https://doi.org/10.1111/jan.15775
2. Unsworth, J., Greene, K., Ali, P., Lillebø, G., & Mazilu, D.C. (2022) Advanced practice nurse roles in Europe: Implementation challenges, progress and lessons learnt. International Nursing Review, 1–10. https://doi.org/10.1111/inr.12800