Alates 7. oktoobrist on eriõdedel õigus vormistada saatekirja, et suunata patsient arsti või teise eriõe vastuvõtule, e-konsultatsioonile, raviteekonnal kokkulepitud uuringutele ja analüüsidele, haiglasse või õendushaiglasse. Õendusdokumenteerimine sai ühtsed, rahvusvahelistele NANDA, NOC ja NIC klassifikatsioonidele (edaspidi 3N) toetuvad alused.
„Eriõe õiguste laiendamine on vajalik samm inimkesksema tervishoiu suunal, võimaldab hoida kokku patsiendi ja arsti aega ning pakkuda patsiendile kiiremat abi asjatundjalt,“ ütles Eesti Õdede Liidu asepresident Gerli Liivet.
„Siiani pidi patsient saatekirja saamiseks pöörduma arsti poole ka juhul, kui eriõde oli tuvastanud lisakonsultatsiooni vajaduse. See tähendas täiendavat ajakulu nii arstile kui ka patsiendile, kes pidi ootama arsti vastuvõttu lihtsalt vajaliku saatekirja saamiseks. Tänasest kehtima hakanud saatekirja väljastamise õigus eriõdedele võimaldab vajalikud tegevused teha kohe õiges kohas ja inimene saab kiiremat abi,“ ütles Eesti Õdede Liidu president Anneli Kannus.
Eriõde on spetsiifiliste teadmistega spetsialist, kellel on pädevus ja oskused tulla patsiendile appi ning tema terviseseisundit hinnates välja selgitada terviseprobleem. Eriõel on lisaks teadmised ja oskused süvendatult nõustada patsienti ning seeläbi toetada patsiendi terviseteadlikkust ja heaolu. Eriõde on õde, kes on läbinud õe erialase koolituse või terviseteaduse magistriõppekava ühel õendusabi erialal – vaimse tervise õendus, kliiniline õendus, intensiivõendus või terviseõendus. Üleminekuperioodil on eriõe õigused ka neil, kellele on omistatud Eesti Õdede Liidu pädevuse hindamisel eriõe III tase.
„Eriõdesid on õpetatud Eestis 2006. aastast ning tänavu oleme jõudnud eriõdede osaliste pädevuste rakendamiseni tervishoius. Alates 1. aprillist 2024 on eriõed tervishoiuteenuste loetelus ehk rahastatud Tervisekassa poolt, täna, pool aastat hiljem on eriõed saanud ka saatekirja vormistamise õiguse, kuid digilahendused selle rakendamiseks on veel töös,“ lisas Kannus.
Õendusdokumenteerimises võeti selge suund 3N klassifikatsioonidele, seega saab nüüd edasi arendada elektroonilist dokumenteerimissüsteemi. 3N pilootprojekti valmistab ette Tervisekassa ning lõplik rakendumine toimub hiljemalt 1. jaanuarist 2035.
„Ühtne terminoloogia ning õdedele nii vajalik elektrooniline dokumenteerimissüsteem võimaldab tervishoius üksteist paremini mõista. Arvestades patsientide liikumist ka väljaspool Eestit, võimaldab universaalne õenduskeel parandada tervishoiuteenuse kättesaadavust nii meil kui ka mujal,“ sõnas Kannus.
Õendusabi dokumenteerimisel kasutatakse õendusdiagnoosi, õendustegevusi ja õendustulemust järgmiselt:
1) õendusdiagnoos on õe poolt inimese terviseseisundi kohta tehtud kliiniline otsus, mis tugineb rahvusvahelisele õendusdiagnooside klassifikatsioonile NANDA (North American Nursing Diagnosis Association International);
2) õendustegevused on õe korraldatud tegevused, mis tuginevad õendusdiagnoosile ja teiste spetsialistide kliinilistele otsustele õendustulemuste saavutamiseks ning rahvusvahelisele klassifikatsioonile NIC (Nursing Intervention Classification);
3) õendustulemus on abivajaja hinnatav seisund, käitumine või taju, mis saavutatakse õendussekkumiste tulemusena ja mis tugineb rahvusvahelisele klassifikatsioonile NOC (Nursing Outcome Classification).