Endoproteesimise raviteekonna parendamise kolmeaastane juhtprojekt on jõudnud viimasesse etappi. Selle olulise verstaposti tähistamiseks on koostatud vaheanalüüs, mille eesmärk on anda ülevaade projekti senistest tulemustest, esile tõsta peamisi õppetunde ja määrata olulisemad tegevused projekti viimaseks aastaks.

Mul on hea meel, et juba juhtprojekti ajal on saavutatud käegakatsutavad tulemused. Olen väga tänulik kõigile, kes on panustanud kogu projekti vältel ning aidanud aktiivselt parendada raviteekonna protsesse ja muuta need sujuvamaks. See on olnud suur pingutus kogu valdkonnale, kuid projekti õppetunnid aitavad kogu Eesti tervishoiul liikuda väärtuspõhisuse suunas ja pakkuda kvaliteetset ravi, mis keskendub patsiendi vajadustele.

Vanad ootejärjekorrad said korda

Üks olulisemaid projekti tulemeid on puusa- või põlveliigese operatsiooni oodanud inimeste vanade  ootejärjekordade korrastamine. Juhtprojekti esimesel aastal suudeti ootejärjekordi vähendada 16 500 patsiendilt ligikaudu 5000-le. Kuigi enamik patsiente jõuti esialgsest eeldatavast järjekorrast läbi helistada, jätkus järjekordade korrastamine ka 2024. aastal. Raviasutuste tõhusa töö tulemusel oli enamikus asutustes 2024. aasta lõpuks järjekordade korrastamine lõpetatud. Selle tulemusena on nüüd uute patsientide käsitlemine uue standardi alusel üha sujuvam, kuna raviasutused ei pea paralleelselt haldama mitut järjekorda.

Vaheanalüüsi esialgsed tulemused näitavad, et ravipraktikas on toimunud edusammud. Paranenud on mitmed olulised ravietapid, sealhulgas näiteks operatsioonieelsed analüüsid ja ettevalmistavad visiidid, akuutravil viibitud aeg, operatsioonijärgne füsioteraapia ja statsionaarsele taastusravile suunamine.

Kuigi ülalnimetatud protsessimõõdikutes saavutatud edusammud on silmanähtavad, on nende positiivne mõju tulemimõõdikutele olnud oodatust tagasihoidlikum. Näiteks kordusoperatsioonide arv püsis samal tasemel ja rehospitaliseerimiste vähenemine oli küll märgatav, kuid minimaalne.

Oodatust nõrgemat mõju võib selgitada asjaolu, et juhtprojektis opereeriti sageli raskemas seisundis patsiente. Projekti üks peamisi eesmärke oli välja sõeluda need patsiendid, kes operatsiooni kõige enam vajavad, ning pakkuda neile operatsiooni eelisjärjekorras. Tulemused näitavad siiski, et raskes seisundis patsientide elukvaliteet paranes operatsiooni tulemusena keskmiselt vähemalt samale, kui mitte paremale tasemele võrreldes varasematel aastatel opereeritud patsientidega. Analüüs tõstab esile, kui oluline on lisaks raviprotsessidele ja -tulemitele hinnata ka raviprotsessi mõju inimese elukvaliteedile (Patient Reported Outcome Measures ehk PROM).

Koos uue standardiga katsetatakse juhtprojektis ka raviteekonnapõhist tasustamist. See tähendab, et kogu endoproteesimise raviteekonnal on üks hind. Tulemuspõhine tasustamine on andnud tõuke koostööks ja parendusprotsesside käivitamiseks. Tekkinud on läbipaistvus – asutused näevad mõõdikute töölaudadelt üksteise tulemusi, samuti toimuvad ühised arutelud, kuidas protsesse parandada.

Juhtprojektil on laiem mõju

Kuigi projektis on saavutatud olulisi edusamme, on esile kerkinud ka kitsaskohti, mis vajavad lahendamist. Nähtub, et patsientidele ei pakuta enne operatsiooni piisavalt konservatiivse ravi võimalusi. Operatsioonijärgsete järelkontrollide vähesus takistab patsientide pikaajalise ravi tulemuste jälgimist. Samuti vajab parandamist tervishoiu- ja sotsiaalteenuste omavaheline koostöö, et tagada patsiendile terviklik raviteekond.

Hoolimata väljakutsetest on juhtprojekti laiem mõju tervishoiusüsteemile olnud positiivne. Raviteekondade arendamine aitab muuta tervishoidu inimkesksemaks, integreeritumaks ja ressursisäästlikumaks. Endoproteesimise raviteekond on toonud esile olulised arengukohad, mille lahendamine võib tulevikus pakkuda väärtuslikke õppetunde ka teiste raviteekondade täiustamiseks.

Juhtprojekti lõplikud tulemused ja otsus selle edasise rakendamise kohta tehakse 2026. aastal. Tänavu on fookuses pilootprojekti rakendamise jooksul esile tõusnud probleemide lahendamine ning parimate praktikate viimine igapäevase tervishoiusüsteemi osaks. Loodetavasti annab see aluse veelgi tõhusamatele ja patsiendikesksematele raviteekondadele, tuues kasu nii patsientidele kui ka tervishoiusüsteemile laiemalt.

KOMMENTAAR: Endoproteesimise raviteekonna rakendamisel on ülisuur positiivne mõju

Dr Katre Maasalu, Tartu Ülikooli Kliinikumi ortopeediakliiniku juht 

Kuigi juhtprojekti algus oli konarlik, on endoproteesimise raviteekonna rakendamine praeguseks juba üsna ladus ja edasi saab minna ainult veel paremaks.

Tegelikult on endoproteesimise raviteekonna loomine kindlasti ülisuure positiivse mõjuga. Endoproteesimist vajava patsiendi raviteekonna standardi väljatöötamine tagab, et patsiendid saaksid kõikides raviasutustes samasugust teenust, operatsioonile pääsemine on läbipaistev ja järjekorrad lihtsasti jälgitavad.

Kõige olulisema mõjuga tegevus on olnud vanade operatsioonijärjekordade korrastamine. Varasemate operatsioonijärjekordade olukord oli jõudnud kasvada kaoseni ja see ei tekitanud meeleheidet mitte ainult patsientidele, vaid ka raviasutustele. Praeguseks oleme jõudnud järjekordade korrastamisega lõpusirgele ja meie eesmärk, et patsiendid jõuaksid operatsioonile vajadusel 180 päeva jooksul, on juba üsna lähedal. Siinkohal tahaksin toonitada sõna „vajadusel“, sest mitte iga liigesevaluga patsient ei pea kohe saama liigesevahetuse operatsioonile. See põhjustab vahel pahameelt, kui ortopeedile suunatud patsient ei pääsegi endoproteesimisele, kuid nagu ikka, on igaks operatsiooniks näidustused ja ka vastunäidustused.