Ametiühingud on loodud eesmärgiga parandada töötajate töötingimusi ja seista oma liikmete eest. Selleks, et töötajad ja tööandjad saaksid parimal viisil oma tööd teha, on oluline osa ka palgaläbirääkimistel. Ametiühing on oluline partner erinevatel läbirääkimistel ning neid tuleb kuulata ja kuulda võtta.
Palga eest seismist peetakse sageli justkui häbiasjaks, eriti kui ametiühingus on valdavas osas naised, nii nagu seda on Eesti Õdede Liidus ja Haridustöötajate Liidus. Mõlemad ametid vastutavad sisuliselt elude eest, üks reaalajas ja teine pikas perspektiivis. Kui õpetajad teavad, kuidas olla terve, mida tervis tähendab ja õpetavad seda oma õpilastele, siis oskavad nad hilisemas elus teha tervist säästvamaid valikuid.
Kollektiivlepingu läbirääkimised on tänase maailma tavaline, kuid äärmiselt keerukas osa. Töötingimuste parandamine ei tähenda ainult töötasu tõusu, vaid ühiselt parimate lahenduste leidmist. Ametiühingud soovivad seda kõike saavutada võimalikult rahumeelselt, kuid vajadusel tuleb ka streikida. Mõistame, et riigieelarve on keerulises seisus, kuid raskust ei pea enda õlgadel kandma töötajad, kelle tegevusest sõltub Eesti tulevik ja inimeste tervis.
Eesti Õdede Liit teeb ettepaneku: tööandjate ja töötajate esindusorganisatsioonid võiksid koostöös valitsusega mõelda ühiselt, millises omavahelises suhtes peaks olema erinevate ametite palgad. Kui riigikogu palgad on seotud mitme teguriga ja seal pole võimalik palgatõusule pidurit tõmmata, siis on äärmiselt ebaõiglane, et riigi toimimiseks vajalikes ametites tuleb oma palgatõusu eest võidelda nõudlikult igapäevatöö ja sellega seonduva ülekoormuse kõrvalt.
Õed soovivad õpetajatele jõudu, seismaks oma õiguste eest. Loodame, et jõutakse pikaajalise kokkuleppe sõlmimiseni, kus palgaootused ja tegelikkus sarnaneksid teineteisele.