õendusest

Õde meeskonna liikmena – õiguste ja vastutuse areng

Õdede roll ja iseseisvus on koos ühiskonna arengutega suurenenud. On aeg astuda järgmised sammud ja jõuda järele ka õigusruumis. Õdede rolli suurenemisel räägime eelkõige eriõdedest, kellel on retseptiõigus ja meditsiiniseadme kaardi väljastamise õigus. Ühiskondlikest muutustest tuleneva surve tõttu on tervishoius üha olulisemaks muutunud meeskonnatöö ja interdistsiplinaarsus. Aeg, mil õed olid eelkõige arsti korralduste ja käskude täitjad, on …

Õde meeskonna liikmena – õiguste ja vastutuse areng Read More »

Tunne oma esindajaid!

Volikogu suunab ja kontrollib Eesti Õdede Liidu tegevust lähtuvalt põhikirjalistest eesmärkidest. Volikogu koosneb piirkondade esindajatest ja seltsingute juhtidest. Saa tuttavaks volikogu töökate esindajatega – hooldustöötajate seltsingu juhi Erika ja Viru piirkonna esindaja Ivikaga. Erika Pärnala EÕLi hooldustöötajate seltsingu esimees Kellena sa töötad?  Töötan SA Pärnu-Jaagupi Hoolduskodus hooldajana. Mis sulle hooldajana kõige rohkem muret teeb? Oma …

Tunne oma esindajaid! Read More »

Gerontoloogilist ja geriaatrilist õendusabi on vaja arendada nii Eestis kui ka Hiinas

Tartu Tervishoiu Kõrgkool täiendas koos Soome Jyväskylä Rakenduskõrgkooli ja Hollandi Hanze Rakenduskõrgkooliga Hiina õdede koolitamise põhiõppeprogrammi. Geriaatrilise õendusabi õpetamise arendamise innovatsiooniprojekti GeNEdu¹ eesmärk oli uuendada kolmes Hiina kõrgharidusasutuses – Beihua Ülikool, Guangdongi Meditsiiniülikool ja Guangzhou Terviseteaduste Kolledžis õe õppekava. Hiina kolleegide soov oli koostada 30 ainepunkti mahus geriaatrilise õendusabi ainekava, sõnastada gerontoloogilise ja geriaatrilise õendusabi …

Gerontoloogilist ja geriaatrilist õendusabi on vaja arendada nii Eestis kui ka Hiinas Read More »

Märka kaastundeväsimust!

Tervishoius leiutatakse pidevalt uusi seadmeid, parandatakse ravi kvaliteeti ja patsiendirahulolu. Arenguid varjutab töötajate puudus ja nende kasvav koormus. Ülekoormuse tulemusel kipub tekkima kaastundeväsimus, mis võib töötaja tööelust kõrvale jätta.  Tervishoius on kaastundeväsimust üha enam. Kaastundeväsimuses põimuvad kaks komponenti: teisene traumaatiline stress ja läbipõlemine. Seda iseloomustab suutmatus abivajajatele kaasa tunda ning adekvaatselt iseenda seisundit hinnata. Kaastundeväsimus …

Märka kaastundeväsimust! Read More »

Põlvest põlve õetarkust ja -tarmu: Siret Suits

Õeametit on mitmes peres põlvest põlve õpitud ja arendatud ning selle olulisi oskusi ka järgmistele põlvedele edasi antud. Sellisest perest on pärit ka Siret Suits, kellelt uurisime õenduse arengu ja tuleviku kohta. Kuidas õe õppe ja ametini jõudsite ning mis motiveeris õeks saama? 2007. aastal Ahja keskkooli lõpetades mul edasiõppimiseks kindlat sihti ei olnud. Kaalusin …

Põlvest põlve õetarkust ja -tarmu: Siret Suits Read More »

Põlvest põlve õetarkust ja -tarmu: Margit Seppik

Õeametit on mitmes peres põlvest põlve õpitud ja arendatud ning selle olulisi oskusi ka järgmistele põlvedele edasi antud. Sellisest perest on pärit ka Margit Seppik, kellelt uurisime õenduse arengu ja tuleviku kohta.     Mis motiveeris teid õeks saama?    Juba minu ammu lahkunud vanaema töötas tervishoius, ta oli apteeker. Päris väikese lapsena käisin ikka tema …

Põlvest põlve õetarkust ja -tarmu: Margit Seppik Read More »

Tiina Sildver-Kikas: Tervishoid on meeskonnatöö

Kuidas sa õenduse juurde jõudsid? Minu suguvõsas on olnud palju tervishoiutöötajaid. Ema haiguse tõttu puutusin sageli kokku haiglaga. Nägin, kuidas minu ema aidati, ja tundsin, et tahan ka ise panustada ja aidata. Läksin pärast keskkooli Tallinna Meditsiinikooli ja olen oma valikuga rahul. Nüüd õpib ka minu tütar Kadri õeks, see on tema teine kõrgharidus. Kõik …

Tiina Sildver-Kikas: Tervishoid on meeskonnatöö Read More »

Eesti ja Inglismaa õdedel on üksteiselt palju õppida

Tartu Ülikooli Kliinikumi ämmaemand Marrit Kanna töötas pärast eriala omandamist 16 aastat Inglismaal, enne kui Tartus tööle asus. Intervjuus jagab ta mõtteid võõrsil ammutatud kogemustest.   Kuidas te jõudsite ämmaemanda tööni? Milline oli teie Inglismaal õppimise kogemus?  Ma läksin koos perega 2004. aastal Inglismaale ning õppisin seal kohalikus ülikoolis ämmaemandaks. Hakkasin tööd tegema juba kooliskäimise ajal, …

Eesti ja Inglismaa õdedel on üksteiselt palju õppida Read More »

Tervishoid seisab naiste õlul

Eestis tervishoiutöötajatest 87% on naised. Õenduses on naisi üle 96%. On selge, et tervishoid sõltub tugevatest, tarkadest ja töökatest naistest. Kuidas aga naistel endil tervishoius läheb? Sotsioloog Triin Roosalu tegeleb Tallinna Ülikooli rahvusvaheliste sotsiaaluuringute instituudis töö, töökorralduse ja tööalase väljaõppe uurimisega. Ta selgitab, et soolist segregatsiooni ehk eristatust on kahesugust – horisontaalset ja vertikaalset. „Horisontaalne …

Tervishoid seisab naiste õlul Read More »

Tunne oma esindajaid!

Volikogu suunab ja kontrollib Eesti Õdede Liidu tegevust lähtuvalt põhikirjalistest eesmärkidest. Volikogu koosneb piirkondade esindajatest ja seltsingute juhtidest. Alates sellest numbrist tutvustame volikogu töökaid esindajaid. Alustame volikogu esimehest Ainast ja Järvamaa esindajast Sirlikast.  Sirlika Loitmets  Lääne piirkond, Järva maakonna esindaja Kellena sa töötad?  Töötan sisehaiguste osakonna õendusjuhina.  Mis sulle õena kõige rohkem muret teeb?   Kõige …

Tunne oma esindajaid! Read More »