Aastatel 2002–2015 oli Eesti Õdede Liidu presidendiks Ester Öpik. Eelmise aasta auliikmete kokkusaamisel valmis temaga videointervjuu, kus ta räägib nii oma õpingutest kui ka tööst õdede liidus. Ester Öpik on üles kasvanud arsti perekonnas. Ta soovis ise saada õeks just seetõttu, et olla inimesele lähemal. Ester on üks esimesi, kes omandas õendusteaduse magistrikraadi Soomes. Tema …
Eelmise aasta auliikmete kokkusaamisel valmis videointervjuu Eesti Õdede Liidu esimese presidendi, Ilve-Teisi Remmeliga. Tema sõnul on õendus hästi edasi arenenud ja ta tunneb rõõmu, et meil on eriõed. Ilve-Teisi Remmeli jaoks on armastus elus väga oluline. Ta on pärit suurest perekonnast ja see on talle õpetanud üksteisest hoolimist. Isa kasvatas ja noomis neid alati suure …
Volikogu suunab ja kontrollib Eesti Õdede Liidu tegevust lähtuvalt põhikirjalistest eesmärkidest. Volikogu koosneb piirkondade esindajatest ja seltsingute juhtidest. Saa tuttavaks Eesti Õdede Liidu volikogu töökate esindajatega. Kellena sa töötad? Töötan SA Tallinna Lastehaiglas õenduskvaliteedi ja koolituse koordinaatorina ning anestesioloogia-intensiivravi osakonnas õena. Mis sulle õena kõige rohkem muret teeb? Järelkasv – õdede puudus on probleem igal …
Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile seaduste muudatusettepanekud, millega luuakse võimalus maksta lähtetoetust tervishoiusüsteemi naasvatele õdedele, kui nad asuvad tööle maapiirkondadesse. Samuti muudetakse paindlikumaks apteekrite lähtetoetuse tingimusi. „Lähtetoetuse loomine aitab motiveerida muudel elualadel töötanud ja tervishoiust eemal olnud õdesid tervishoidu naasma ja valima endale erialast töökohta väljaspoole suuremaid keskusi. Esialgu on kavas maksta lähtetoetust Ida-Virumaale tööle asuvatele õdedele, …
Eesti Õdede Liit kutsub vähemalt korra aastas kokku oma auliikmed. „Pakume neile võimalust koos olla ja tutvustame, mida õdede liit on vahepeal ära teinud ja mis on edasised plaanid,“ räägib Eesti Õdede Liidu president Anneli Kannus. 2022. aastal toimus auliikmete kokkusaamine Padise mõisas. Kokkusaamisest valmis video, kus meie liidu tänane president koos endiste juhtide ja …
Eestis on hoiak, et lähedase surm on midagi, mis meid võib-olla kunagi tabab ning milleks valmistuda ei saa. Hiljem tegeletakse leinavalust tingitud tagajärgedega ning seda väga piiratud ressurssidega. Seevastu näiteks Iirimaal, Šotimaal ja Austraalias on kasutusele võetud mitmeid viise, et parandada inimeste teadlikkust ja oskusi leinaga toime tulla. Mis on surma kirjaoskus? Eestis juba kasutusel …
2021. aasta oktoobris käivitus esmakordselt Klaabu-nimeline projekt, mille eesmärk on hõlbustada ja kiirendada inimeste ligipääsu vaimse tervise ravile. Kui alguse sai Eesti Psühhiaatrite Seltsi algatatud projekt koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Tervisekassaga Lõuna-Eestis, siis tänaseks on ettevõtmisega liitunud ka Pärnu ning Viljandi piirkond. Klaabu üks põhieesmärke on tagada, et esmased abivajajad pääsevad vastuvõtule 28 päevaga. …
Vaimse tervise õed toovad perearstindust psühhiaatriale lähemale Read More »
2021. aasta oktoobris käivitus esmakordselt Klaabu-nimeline projekt, mille eesmärk on hõlbustada ja kiirendada inimeste ligipääsu vaimse tervise ravile. Kui alguse sai Eesti Psühhiaatrite Seltsi algatatud projekt koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Tervisekassaga Lõuna-Eestis, siis tänaseks on ettevõtmisega liitunud ka Pärnu ning Viljandi piirkond. Klaabu üks põhieesmärke on tagada, et esmased abivajajad pääsevad vastuvõtule 28 päevaga. …
Vaimse tervise õed toovad perearstindust psühhiaatriale lähemale Read More »
Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi teadlased koos Torino Ülikooli kolleegidega uurisid, kuidas mõjutas COVID-19 pandeemia Eesti õdede tööd. Ootamatu algusega ,,uus normaalsus” 2019. aasta lõpus Wuhani provintsist Hiinas alguse saanud COVID-19 pandeemia on avaldanud olulist mõju õdedele ja õendusabi osutamisele. Pandeemia tõi vajaduse hoolitseda ennenägematu hulga nakkusohtlike ja keerulises seisundis patsientide eest. Seninägematud töötingimused …
Eelmise aasta lõpus toimus Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonnas (EMO) töörõõmuspetsialistide pilootprojekt. Idee sai alguse sellest, kui võtsin endale kutsika. Koer Nala käis minuga mõne korra osakonna administratiivruumides kaasas. Need põgusad käigud tekitasid personalis suurt elevust ning esmane idee, et osakonnas võiks koer käia regulaarselt, tuli kolleegidelt. Nii tekkis mõte teema kohta rohkem uurida …
Koerad seisavad hea selle eest, et õdede töörõõm ei raugeks Read More »
