õendusest

Linda Jürisson: Ma lihtsalt ei usu, et sain 70

Linda Jürisson on tervishoius töötanud 51 aastat ning pensionipõlve nautimise asemel on ta ametis Viljandi Haigla nõukogus ja poole kohaga Viiratsi Hoolekandekeskuses. Just sealses kaunis aias me vestlesimegi. Kuidas sa elad, Linda? Päris hästi, patt oleks kurta. Olen nii oma laste kui ka töö, tervise ja abikaasaga väga rahul. Mul on hea meel, et saan […]

Linda Jürisson: Ma lihtsalt ei usu, et sain 70 Read More »

Viljandi haigla mälukliinik – lootuskiir mäluhaigusega patsientidele

Mäluhaiguste diagnostikale ja ravile keskendunud Viljandi haigla mälukliinik on tegutsenud peaaegu kaks aastat. Välja on töötatud mäluteekond, kus on patsiendi ja nende lähedaste heaks ühendatud tervishoiu- ja sotsiaalteenused ning mitu muud toetusvõimalust. Õde Janika Pael (fotol) rääkis mälukliiniku tegemistest ja patsientide toetamisest lähemalt. Mis on mälukliinik ja kelle jaoks see on loodud? Mälukliinik on Eestis

Viljandi haigla mälukliinik – lootuskiir mäluhaigusega patsientidele Read More »

Eriõdedel on õigus vormistada saatekirja ja õendusdokumenteerimises liigume ühtsete klassifikaatorite kasutuselevõtu suunas

Alates 7. oktoobrist on eriõdedel õigus vormistada saatekirja, et suunata patsient arsti või teise eriõe vastuvõtule, e-konsultatsioonile, raviteekonnal kokkulepitud uuringutele ja analüüsidele, haiglasse või õendushaiglasse. Õendusdokumenteerimine sai ühtsed, rahvusvahelistele NANDA, NOC ja NIC klassifikatsioonidele (edaspidi 3N) toetuvad alused.  „Eriõe õiguste laiendamine on vajalik samm inimkesksema tervishoiu suunal, võimaldab hoida kokku patsiendi ja arsti aega ning

Eriõdedel on õigus vormistada saatekirja ja õendusdokumenteerimises liigume ühtsete klassifikaatorite kasutuselevõtu suunas Read More »

Eriõed ja e-konsultatsioonid

Eriõde on õde, kes on läbinud õe erialase koolituse või terviseteaduse magistriõppekava ühel õendusabi erialal ning on omandanud õpitud erialal suurema kliinilise pädevuse ja otsustusoskuse. Samuti on eriõel valmisolek töötada nii iseseisvalt kui ka interdistsiplinaarses meeskonnas ning eest vedada uurimis- ja arendustööd. Õendusdiagnoosid ja õendussekkumised Eriõdesid on õpetatud Eestis 2006. aastast ning käesoleval aastal oleme

Eriõed ja e-konsultatsioonid Read More »

Kutseõppekavade arendamine tervishoius

Ikka ja jälle on tervishoius juttu, et kõik peaks tegema tööd, milleks nad on väljaõppe saanud. Nii leiavad õed, et mitmeid tegevusi võiks teha hooldustöötajad. Tööandjadki võtaks hea meelega tööle hea ettevalmistusega tugitöötajaid, kes õdede töökoormust leevendaks. Tundub kõigile mõistlik lahendus. Lugesime kuu aega tagasi, kuidas Haridus- ja Teadusministeerium korjab ideid kutseõppe õppekavade arendamiseks, et

Kutseõppekavade arendamine tervishoius Read More »

Tulevikus säästetakse teenust saavat inimest

Kui tervishoiuteenuse osutamisel läks midagi valesti, on võimalik juhtunut menetleda ja selgitada välja tagamaad. Praegu peab inimene juhtunu tõendamiseks palju vaeva nägema, kuid tulevikus muutub kahjujuhtumi menetlemise protsess kannatanule lihtsamaks. Kahjujuhtumi menetlemine praegu Kui inimene tunneb, et talle on tervishoiuteenuse osutamisel kahju tehtud, on tal võimalik pöörduda teenust osutanud asutuse poole. Inimene saab esitada kaebuse

Tulevikus säästetakse teenust saavat inimest Read More »

Kriisid tervishoius toovad õenduses kaasa eetilisi probleeme

Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi teadlased koos Itaalia kolleegidega uurisid, milliseid eetilisi probleeme tõi COVID-19 pandeemia kaasa õdedele Eestis ja Itaalias, kus pandeemia esimene laine kulges väga erinevalt.  Tervishoidu ja õdede tööd muutvad protsessid toovad vältimatult kaasa mitmesuguseid eetilisi probleeme. COVID-19 pandeemia mõjutas oma ulatuse ja tõsiduse tõttu õdede tööd eri riikides erinevalt. Pandeemia

Kriisid tervishoius toovad õenduses kaasa eetilisi probleeme Read More »