Õendusteadus

Huumori kui toimetulekumehhanismi seos väsimuse ja tööga rahuloluga

Tallinna Ülikooli organisatsioonikäitumise eriala üliõpilane Kätlin Soots uuris oma magistritöös, milline on huumori kui toimetulekumehhanismi seos väsimuse ja töörahuloluga õdede ja abiõdede seas. Õendus on eriline valdkond, kus hoolivus ja pühendumus mängivad keskset rolli. Uuringud on näidanud, et õdede hooliv käitumine aitab patsientidel kiiremini paraneda ja tõstab õendusabi kvaliteeti. Mida rohkem on õed oma tööga […]

Huumori kui toimetulekumehhanismi seos väsimuse ja tööga rahuloluga Read More »

Juhi ja kolleegide usaldamise seosed õdede pühendumisega patsiendile ja elukutsele

Üha paremad kvaliteedistandardid, tervishoiutöötajate koolituste areng ja kvaliteetsem praktika, rahvastiku vananemisega seotud suurenev nõudlus patsiendi hoolduse järele, patsientide ootused ja nende õigustega arvestamine – kõik see mõjutab tervishoiuorganisatsioonide olemust, mis peaks kajastuma õdede suuremas elukutsele pühendumuses. Teadmine sellest, millele töötaja pühendumus on suunatud, võib aidata õendusjuhtidel mõista töötaja rollivälist käitumist. See teadmine on hädavajalik tervishoiusüsteemis,

Juhi ja kolleegide usaldamise seosed õdede pühendumisega patsiendile ja elukutsele Read More »

Kuidas tunnevad end Eesti meessoost õed ja mida arvavad nendest naiskolleegid?

2024. aastal Tallinna Ülikoolis organisatsioonikäitumise eriala magistritöös pealkirjaga „Kolleegide hinnangud soostereotüüpidele õenduses ja nende seosed tööga sobivuse ning tööga rahuloluga“ otsisin muu hulgas vastust küsimusele, kuidas julgustada mehi valima oma elukutseks õendust. Meessoost õdesid on kogu maailmas oluliselt vähem kui naissoost õdesid. Kuigi üha enam mehi otsustab karjäärivalikul õenduse kasuks, ei ole uudis, et õenduses

Kuidas tunnevad end Eesti meessoost õed ja mida arvavad nendest naiskolleegid? Read More »

Elukestev õpe on doktorantidest õdede DNAs

Ajaga on õdede roll tervishoiusüsteemis muutunud. Õdede vastutuse ja iseseisvuse kasvuga on suurenenud ka vajadus erialateadmiste pideva täiendamise järele, et pakkuda kvaliteetset tervishoiuteenust. Mitmed Eesti õed on valinud oma professionaalse arengu või akadeemilise karjääri jätkuks doktorantuuris õppimise. Kuna Eestis õendusteaduse doktoriõppekava puudub, suunduvad teadusdoktori ambitsiooniga Eesti õed õppima välismaale või valivad Eesti ülikoolides mõne lähedase

Elukestev õpe on doktorantidest õdede DNAs Read More »

Autentne eestvedamine õendusjuhtimises – miks ja kuidas?

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õe õppekava vilistlased Berit Drenkhan ja Maarja-Stiin Siirand uurisid oma lõputöös õdede ja abiõdede hinnanguid Põhja-Eesti Regionaalhaigla kirurgiakliiniku õendusjuhtide autentsele eestvedamisele. Uuringus osalenud õed ja abiõed hindasid oma õendusjuhte keskmiselt kõrgemalt, andes kõrgeima hinnangu nende suhtlemisoskusele. Kõige madalamalt hinnati juhtide eneseteadlikkuse taset. Mis on autentne eestvedamine? Autentne eestvedamine on üks peamisi eestvedamise

Autentne eestvedamine õendusjuhtimises – miks ja kuidas? Read More »

Õe roll katarakti patsiendi raviteekonnal

Katarakti ehk hallkae operatsioonide arvu tõusu tõttu pikenevad järjekorrad operatsioonijärgsesse kontrolli. Tartu Ülikooli Kliinikumis (TÜK) teevad neid kontrolle ka eriväljaõppe saanud õed. Kadi Rätsep ja Age-Midrit Rohusalu uurisid 2021. aastal Tartu Tervishoiu Kõrgkooli kliinilise õenduse magistriõppes võimalust kaasata õdesid katarakti patsiendi raviteekonda. Magistritöö raames kirjutati arendusprojekt, mille eesmärk oli avada eriõe iseseisev ambulatoorne vastuvõtt TÜK

Õe roll katarakti patsiendi raviteekonnal Read More »

Kriisid tervishoius toovad õenduses kaasa eetilisi probleeme

Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi teadlased koos Itaalia kolleegidega uurisid, milliseid eetilisi probleeme tõi COVID-19 pandeemia kaasa õdedele Eestis ja Itaalias, kus pandeemia esimene laine kulges väga erinevalt.  Tervishoidu ja õdede tööd muutvad protsessid toovad vältimatult kaasa mitmesuguseid eetilisi probleeme. COVID-19 pandeemia mõjutas oma ulatuse ja tõsiduse tõttu õdede tööd eri riikides erinevalt. Pandeemia

Kriisid tervishoius toovad õenduses kaasa eetilisi probleeme Read More »

Silmapaistvad teadustööd õendusvaldkonnas

Juba üle kümne aasta tunnustab Eesti Õdede Liit teadustöid, mida on eelnevalt avalikult tutvustatud ja praktikasse rakendatud. 2024. aastal tunnustab ja tänab EÕLi volikogu teadustööde hindamiskomisjoni otsuse alusel tõenduspõhise õenduse arendamise eest järgnevaid teadustööde autoreid. Tunnustused anti üle rahvusvahelisele õdede päevale pühendatud õenduskonverentsil. Fotol vasakult Liis Jõgis, volikogu juht Aina Saarma, Natalia Lerman ja Katrin

Silmapaistvad teadustööd õendusvaldkonnas Read More »

Aeroobse füüsilise koormuse mõju silma siserõhule

Kuna glaukoom on Eestis üsna levinud silmahaigus, uurisid Tartu Ülikooli Kliinikumi silmakliiniku õed Eesti harrastussportlaste näitel, kas sportimine võib tõsta silma siserõhku ja tekitada suuremat glaukoomiriski. Ootamatu algusega ,,uus normaalsus” Glaukoom on spetsiifiline nägemisnärvi neuropaatia, millega kaasneb pöördumatu vastava osa vaatevälja kahjustus. WHO andmetel on nägemispuude ja pimeduse põhjustajana glaukoom silma haiguslikest seisunditest maailmas teisel

Aeroobse füüsilise koormuse mõju silma siserõhule Read More »

Kultuuriliselt kompetentne õendusabi – suur väljakutse

Tänapäeval elab enamikes riikides mitmesugustest rassidest ja rahvustest inimesi, kes tunnistavad erinevaid religioone ja kultuuritraditsioone. Säärane multikultuursuse kasv tähendab, et ka õed peaksid olema valmis kohanema eri kultuuridest pärit inimeste veendumuste ja vajadustega.   Ülemaailmne rahvastikuränne tekitab olukorra, kus õendusabi peaks vastama erinevate kogukondade vajadustele. Kultuuriliselt kompetentne ja kvaliteetne õendusabi on suure tähendusega sisserändajatele, kes tarbivad

Kultuuriliselt kompetentne õendusabi – suur väljakutse Read More »