Õenduse tulevik

Meditsiin areneb peadpööritava kiirusega ja ehkki lisandub igasuguseid digilahendusi, ei ole tervishoid siiski ilma inimesteta võimalik. Inimeste – nii tervishoius töötajate kui ka patsientide hoidmine nõuab mitme osapoole koostööd.   „Meil võivad olla uhkemad majad ja nutikamad masinad, aga kui ei ole inimesi, kes nende masinatega töötaksid, ehk piisavalt pädevaid spetsialiste, siis meil ei ole tegelikult

Praktika on esimene koht, kus tervishoiukõrgkoolide tudengid puutuvad reaalses elus kokku erialaste vaatluste ja käeliste tegevustega, saavad aimu nii oma töö olemusest kui ka rolli baasvajadustest. Kuna koroonapandeemia pani tervishoiuasutustele suure lisakoormuse ja mõjutas paratamatult ka praktika korraldamist, on nüüd paras aeg küsida, kuidas õppejõud, õendusjuhid ja juhendajad praktika olukorda hindavad ning kuidas seda parandada

Tervishoiuteenuse osutajad tegutsevad eesmärgil, et rahul ja õnnelikud oleksid nii teenuseosutaja kui patsient. Millest sõltub õenduse kvaliteet ning mida teha, et seda hoida ja kasvatada, aitavad lahti mõtestada Terviseameti tervishoiukorralduse ja toimepidevuse osakonnajuhataja Ragnar Vaiknemets, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli terviseteaduse magistriõppekava juht professor Kristi Rannus, Tervisekassa esmatasanditeenuste osakonna spetsialist Margit Savisaar ja Eesti Õdede Liidu põhja

Õenduse järjepidev arendamine on õdede kätes. Uusi metoodikaid juurutades ja õendusteadmisi jagades kujundatakse valdkonna tulevikku. Uurisime õdedelt, mis motiveerib neid õendusse panustama ja mida nad soovivad saavutada. Katastroofimeditsiini õppejõud ja kiirabiõde Janno Kuldkepp   Kaitseväe Akadeemia sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse õde-õppejõud ja Tartu Kiirabi õde-brigaadijuht Janno Kuldkepp on pühendunud erakorralisele meditsiinile, et aidata inimesi kõige keerulisemates