Õenduse tulevik

Praktika juhendamise tunnustusviisid

Kuidas mõjutas koroonapandeemia õendustudengite praktikat?

Praktika on esimene koht, kus tervishoiukõrgkoolide tudengid puutuvad reaalses elus kokku erialaste vaatluste ja käeliste tegevustega, saavad aimu nii oma töö olemusest kui ka rolli baasvajadustest. Kuna koroonapandeemia pani tervishoiuasutustele suure lisakoormuse ja mõjutas paratamatult ka praktika korraldamist, on nüüd paras aeg küsida, kuidas õppejõud, õendusjuhid ja juhendajad praktika olukorda hindavad ning kuidas seda parandada …

Kuidas mõjutas koroonapandeemia õendustudengite praktikat? Read More »

Meditsiin ja tervishoid – ühe mündi kaks külge

Eesti inimeste eluiga pikeneb, kuid tervena elatud eluaastad tammuvad ühel kohal. Meil on liiga palju haiguseid, mis on välditavad. Rasvumine, suitsetamine ja purjutamine on kolm konkreetset riskitegurit, mida on inimesel võimalik otseselt mõjutada. Ennetustegevuse, elustiili muudatuste ning õigeaegse ravisekkumisega on võimalik vältida isegi surmasid. Kuidas seda siis teha? Esimese sammuna tuleb mõista, mis on tervishoid …

Meditsiin ja tervishoid – ühe mündi kaks külge Read More »

WHO: vaimse tervise toetamist takistab püsiv tööjõupuudus

Juuni keskel avaldas WHO vaimse tervise raporti, mis tõstab esile püsiva tööjõupuuduse kui ühe peamise väljakutse, mis takistab tõhusate vaimse tervise toetamise programmide rakendamist üle maailma. Lihtsalt öeldes ei ole tervishoiutöötajaid piisavalt, et rahuldada elanikkonna nõudlust vaimse tervise teenuste järele. Viimati avaldas WHO vaimse tervise teemalise ülevaate 2001. aastal. Viimase 21 aasta jooksul on toimunud …

WHO: vaimse tervise toetamist takistab püsiv tööjõupuudus Read More »

Foto: shutterstock

Kuidas mõõta õenduse kvaliteeti?

Tervishoiuteenuse osutajad tegutsevad eesmärgil, et rahul ja õnnelikud oleksid nii teenuseosutaja kui patsient. Millest sõltub õenduse kvaliteet ning mida teha, et seda hoida ja kasvatada, aitavad lahti mõtestada Terviseameti tervishoiukorralduse ja toimepidevuse osakonnajuhataja Ragnar Vaiknemets, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli terviseteaduse magistriõppekava juht professor Kristi Rannus, Tervisekassa esmatasanditeenuste osakonna spetsialist Margit Savisaar ja Eesti Õdede Liidu põhja …

Kuidas mõõta õenduse kvaliteeti? Read More »

Õpetamisele ja arengule pühendunud õed

Õenduse järjepidev arendamine on õdede kätes. Uusi metoodikaid juurutades ja õendusteadmisi jagades kujundatakse valdkonna tulevikku. Uurisime õdedelt, mis motiveerib neid õendusse panustama ja mida nad soovivad saavutada. Katastroofimeditsiini õppejõud ja kiirabiõde Janno Kuldkepp   Kaitseväe Akadeemia sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse õde-õppejõud ja Tartu Kiirabi õde-brigaadijuht Janno Kuldkepp on pühendunud erakorralisele meditsiinile, et aidata inimesi kõige keerulisemates …

Õpetamisele ja arengule pühendunud õed Read More »

Anneli Kannus

Tervishoiusüsteem paraneb vaevaliselt

Eesti tervishoiu üks suurimaid probleeme on õdede puudus. 18. veebruaril sõlmiti tervishoiu konsensuslepe, millega õenduse õppekohtade arv tõuseb aastas 500lt 700 tudengini, mis  on piisav õdede puuduse järkjärguliseks vähenemiseks. See on üks samm, mis annab Eesti tervishoiusüsteemile võimaluse paranema hakata, aga inimkeskse tervishoiuni on veel pikk tee minna. Õdede puudus Eestis on teemaks olnud aastaid. …

Tervishoiusüsteem paraneb vaevaliselt Read More »

Mehed otsivad õe ametist action’it

Tervise Arengu Instituudi andmetel oli 2020. aastal Eesti õdede seas mehi ainult 3,2%. Nooremates vanusegruppides on mehi rohkem: näiteks 25–29-aastaste õdede seas on mehi 7,7%, viiekümnendates eluaastates õdede seas aga 1% ümber.  „Ajad on muutunud. Kolmkümmend aastat tagasi tekitas meessoost tudeng tervishoiu kõrgkoolis elevust, täna on õe põhiõppe tudengitest umbes 12% meessoost tudengid,“ ütleb Tartu …

Mehed otsivad õe ametist action’it Read More »

Gerli Liivet

Õdede puudus on Eesti julgeoleku küsimus

Tervishoid on iga riigi alusmüür. Eesti elanikkond vananeb, aga vajadus tervishoiuteenuse järele seetõttu suureneb. Tervishoiusüsteem ei ole piisavalt paindlik, sest meil ei ole piisavalt raha, piisavalt inimesi, piisavalt koostööd, et teenida Eesti inimest maksimaalselt. Õdede puudusest on saanud Eesti julgeoleku küsimus. Kriis, milles täna oleme, näitab hästi, kus on alusmüüris mõrad. Õed Eestis on mures …

Õdede puudus on Eesti julgeoleku küsimus Read More »

Õdede puudus ei lahene iseenesest

Praegu on Eestis täitmata umbes 500 õe töökohta. Need on miinimumametikohad, mida oleks vaja igapäevaseks toimetulekuks, patsientidele elutähtsate teenuste osutamiseks. Samal ajal on selge, et vajadus õdede järele on tegelikult palju suurem. Milline aga oleks päriselt optimaalne õdede arv ja kuidas see ka reaalselt tagada, on väga keerulised küsimused, millele on ühest vastust hetkel pea …

Õdede puudus ei lahene iseenesest Read More »

Õe teenus hooldekodus on loodud, kuid kas probleemid on lahenenud?

Üldhooldekodudes on hapraid eakaid ja multimorbiidseid hoolealuseid üha rohkem. Veel eelmisel aastal pakuti õe teenust vastavalt hooldekodu võimalustele. 2020. aastast rahastab õe teenust hooldekodus Haigekassa. Aluseks on õe või vastava teenusepakkuja olemasolu ning leping. Haigekassa oli enne eriolukorda tervishoiuteenuse lepingu sõlminud 54 teenusepakkujaga ning sellega katnud ligi 1/3 teenuse vajajatest ehk ligi 3300 abivajajat 9000st. …

Õe teenus hooldekodus on loodud, kuid kas probleemid on lahenenud? Read More »