Õenduse tulevik

Pidevalt arenevas tervishoiusüsteemis tuleb õdedel oma teadmisi täiendada ning arendada praktilisi oskusi, mis tagaksid neile võime kohaneda muutuvate nõudmistega. Õdede pidev professionaalne areng on tähtis mitte ainult nende enda töövõimele ja rahulolule, vaid ka tervishoiusüsteemi kvaliteedi tagamiseks. Õppejõu ja lektorina on mul õnnestunud koolitada nii õendusüliõpilasi kui ka juba staažikaid ja kogenud kolleege. Mulle on

Eesti Õdede Liidu asepresident Gerli Liiveti ettekanne 10. mail 2024. aastal rahvusvahelisele õdede päevale pühendatud konverentsil.

Õdede puuduse valguses on oluline mõista noorte õdede soove ja vajadusi. Uurisime ligi tuhandelt noorelt Eesti õelt nende tööalaseid eelistusi, et mõista, millisest töökeskkonnast nad unistavad ning kuidas jõuaks see teadmine ka tööandjate, juhtide ja kolleegideni.  Palusime Scrubini platvormi kasutavatel õdedel valida loetelust kolm kõige olulisemat tegurit, mis on nende jaoks töökoha valikul kõige olulisemad.

Noored õed, kes astuvad oma esimesi samme tervishoiusüsteemis, on avatud, õpihimulised ning lootus- ja ootusrikkad tuleviku suhtes. Noortel silmad säravad, süda on täis rõõmu ja pea tarkust ning neil on tahe teha õe tööd hästi. Paraku avaldusid ka süsteemi kitsaskohad töö käigus üsna kiiresti ning kohale jõudis reaalsus, et kõik ei olegi nii ilus ja

Õdede roll ja iseseisvus on koos ühiskonna arengutega suurenenud. On aeg astuda järgmised sammud ja jõuda järele ka õigusruumis. Õdede rolli suurenemisel räägime eelkõige eriõdedest, kellel on retseptiõigus ja meditsiiniseadme kaardi väljastamise õigus. Ühiskondlikest muutustest tuleneva surve tõttu on tervishoius üha olulisemaks muutunud meeskonnatöö ja interdistsiplinaarsus. Aeg, mil õed olid eelkõige arsti korralduste ja käskude täitjad, on