inimesele

Millal pöörduda EMOsse?

Erakorralise meditsiini eesmärk on osutada ägeda terviseseisundiga patsiendile kohest abi. Kui EMOsse jõuavad patsiendid, kelle terviseseisund aegkriitilist sekkumist ei nõua, väheneb tervishoiutöötajate võimekus anda ravi neile, kes vajavad seda nüüd ja kohe.  Järjest süvenev personalipuudus on tinginud olukorra, kus patsientide arv erakorralise meditsiini osakondades ületab personali võimekuse, mistõttu on päevakorda kerkinud ohutuse temaatika. Erakorralise meditsiini […]

Millal pöörduda EMOsse? Read More »

Süütunne tervishoius

Meditsiinihariduse üks tähtsamaid hetki on seal, kus toimub kokkupuude patsiendiga ehk haiglas või perearstikeskuses. Meie kõrval õppiv noor arst või õde peab saama vähemalt sama head oskused, teadmised ja hoiakud, kui seda on vastava eriala töötaval spetsialistil. Sellepärast peavad õppijad tulema töötava arsti ja õe kõrvale, me peame neid õpetama ja olema toeks eduka praktika

Süütunne tervishoius Read More »

Täiendkoolituse võimalus mikrokraadina

Erialane täienduskoolitus on tervishoiuvaldkonnas igapäevane professionaalse arengu osa. Tavapärane täienduskoolitus võimaldab lühiajaliselt ja intensiivselt täiendada oma teadmisi või oskusi mingil konkreetsel teemal. Õppeasutused on viimastel aastatel laiendanud täienduskoolituste pakkumist mikrokvalifikatsiooni kursustena, mida nimetatakse kõrgkoolides mikrokraadideks. Eri mahuga mikrokraadikursused võimaldavad huvipakkuvas valdkonnas omandada täiesti uusi pädevusi või saavutada olemasolevate pädevuste kõrgem tase. Mikrokraadikursus on üks väike,

Täiendkoolituse võimalus mikrokraadina Read More »

Naise elukaar ämmaemanda pilgu läbi

Ämmaemand, noortenõustaja ja perekooli lektor Merle Sillaste nõustab naisi nii muredes kui ka rõõmudes. Vestlesime Merlega sellest, kuidas muutub elu jooksul vajadus külastada naistearsti ning millised müüdid on visad kaduma. Ämmaemandana on Merle Sillaste töötanud 24 aastat, enamiku sellest ajast Võrus asuvas Lõuna-Eesti haiglas sünnitus-günekoloogia osakonnas, kus tema põhitöö on sünnituste vastuvõtmine, beebide ja sünnitanud

Naise elukaar ämmaemanda pilgu läbi Read More »

Märka kaastundeväsimust!

Tervishoius leiutatakse pidevalt uusi seadmeid, parandatakse ravi kvaliteeti ja patsiendirahulolu. Arenguid varjutab töötajate puudus ja nende kasvav koormus. Ülekoormuse tulemusel kipub tekkima kaastundeväsimus, mis võib töötaja tööelust kõrvale jätta.  Tervishoius on kaastundeväsimust üha enam. Kaastundeväsimuses põimuvad kaks komponenti: teisene traumaatiline stress ja läbipõlemine. Seda iseloomustab suutmatus abivajajatele kaasa tunda ning adekvaatselt iseenda seisundit hinnata. Kaastundeväsimus

Märka kaastundeväsimust! Read More »

Innovatsioon: Peavaluäpp Migrevention aitab kiirendada patsiendi teekonda tervishoiusüsteemis

Millega on tegemist?  Migrevention on 2020. aastal Eesti peavaluspetsialistide ja -patsientide poolt loodud tervishoiutehnoloogia ettevõte, mille tooteks on digitaalne peavalukliinik, mis pakub tarkvaralahendusi nii peavalu patsiendile, spetsialistile kui ka olemasolevatele (peavalu)kliinikutele.   Kes on äpi kasutajad?  Migreventioni kasutajarakendus on Eesti kõige kasutatum digitaalne peavalupäevik. Aina enam inimesi jõuab koos rakendusse sisestatud peavaluandmetega perearsti ja neuroloogi vastuvõtule.

Innovatsioon: Peavaluäpp Migrevention aitab kiirendada patsiendi teekonda tervishoiusüsteemis Read More »

Fookuses eakate jalaprobleemid

Heas korras jalad annavad eakale võimaluse nautida eneseväärikust ja iseseisvust ning hoida kõrget elukvaliteeti. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õe õppekava vilistlane Kristi Tiits uuris lõputöös, mida varasemad uuringud on välja toonud eakate sagedasemate jalatervise probleemidena ning millised on eakate võimalused oma jalgade tervist säilitada ja parendada.  Jalgadega seotud probleemid mõjutavad inimest kogu eluea vältel ning vanuse

Fookuses eakate jalaprobleemid Read More »

Terve ja ilusa naha saladused

Nahaprobleemidele spetsialiseerunud õde Eda Mudalomp aitab iga päev kümneid inimesi, kel on tekkinud mõni mure oma naha pärast. Lisaks iseseisvate vastuvõttude tegemisele Põlva haiglas töötab ta ka laste vaimse tervise õena ja koduõena. Eda jagas väärt soovitusi, kuidas naha eest hoolt kanda ja vajadusel seda turgutada.  Õdede käed saavad suurt koormust – sage kätepesu, kummikindad.

Terve ja ilusa naha saladused Read More »

Dementsus

Kuidas toetada dementsusega inimesi ja nende lähedasi

Merle Varik kaitses kevadel Tallinna Ülikoolis doktoritöö „Dementsusega inimeste omastehooldajate võimestamine tugigruppide abil – osalustegevusuuring“. Teadustööst ja praktilisest kogemusest koorusid ettepanekud, mis aitaksid dementsusega inimeste elukvaliteeti tõsta.   Doktoritöö eesmärk oli välja arendada dementsusega inimeste lähedaste vajadustest lähtuv tugigrupi formaat, panna tööle tugigrupid Eestis ning seejärel koguda andmeid selle kohta, kuidas need tugigrupid toetavad üksikisikute, kogukondade

Kuidas toetada dementsusega inimesi ja nende lähedasi Read More »

Marje Rebane

Kuulmislangus vaevab järjest enam ka noori

Helid aitavad ümbritsevaga paremini kohanduda, pakuvad elamusi ja naudingut. Kui helisid on liiga palju ja need kõlavad valjusti, tekib väljakannatamatu müra, mis võib kõrvu püsivalt kahjustada. Kas kuulmislangus on paratamatus või tuleneb teadmatusest? Vastab Valga kiirabiõde, aasta õde 2021 Marje Rebane.   Mida peetakse tavapäraseks ealiseks kuulmisvõime languseks?  Vananedes jääb erinevates meeletes närve järk-järgult vähemaks ja

Kuulmislangus vaevab järjest enam ka noori Read More »