Herilase nõelamise puhul tuleb veenduda, et astel (nõel) ei oleks jäänud naha sisse kinni. See tuleb eemaldada võimalikult kiiresti, kuna astlas olev mürgipaun tühjeneb umbes 30 sekundi jooksul. Parim viis eemaldamiseks on kaapimine, mitte pintsetiga vmt pigistamine. Pauna pigistades võib hoopis herilase mürki enda sisse pigistada ja teha enda jaoks asja veel hullemaks. Peale astla […]
Mida teha, kui herilane on nõelanud? Read More »
Reumaatilisi haigusi on palju ja sageli on need pikaajalised kroonilised haigused, millega elatakse aastakümneid. Sageli küsivad patsiendid, kas luu- ja liigeshaiged peaksid ennast näiteks gripi vastu vaktsineerima. Üldine seisukoht on, et igale haigele lähenetakse individuaalselt ning raviarstiga kokkuleppel tehakse otsus. Enne bioloogilise ravi alustamist on ülioluline immuniseerimised ära teha, kuid selle üle arutavad patsient ja arst
Kuidas luu- ja liigesehaiguste korral enesetunnet parandada? Read More »
Mitmekülgsemaks muutuv maailm nõuab aina paremat keskendumisvõimet ja oskust muutustega kohaneda. See seab üha suurema surve alla vaimse tervise, mille eest hoolitsemine kipub aina enamatel üle jõu käima. Uurisime vaimse tervise õdedelt, kellele ja kuidas saavad nad abiks olla. Pärnu haigla vaimse tervise õde Laura Oisalu on õena töötanud viimased kolm aastat. Tema esimene eriala
Vaimne tervis nõuab suuremat tähelepanu Read More »
Tervishoid on iga riigi alusmüür. Eesti elanikkond vananeb, aga vajadus tervishoiuteenuse järele seetõttu suureneb. Tervishoiusüsteem ei ole piisavalt paindlik, sest meil ei ole piisavalt raha, piisavalt inimesi, piisavalt koostööd, et teenida Eesti inimest maksimaalselt. Õdede puudusest on saanud Eesti julgeoleku küsimus. Kriis, milles täna oleme, näitab hästi, kus on alusmüüris mõrad. Õed Eestis on mures
Õdede puudus on Eesti julgeoleku küsimus Read More »
Töö eripära tõttu kogevad paljud õed kõikjal maailmas läbipõlemist. Artiklis kirjeldatakse läbipõlemise esinemist õdede seas ning läbipõlemise teket mõjutavaid tegureid. Artikkel tugineb 2019. aastal Tartu Ülikooli õendusteaduse magistriõppekava õppeaines koostatud kirjanduse ülevaatele. Läbipõlemine on psühholoogiline seisund, mis on reaktsioon töökohas pikka aega esinenud stressoritele, mida iseloomustavad emotsionaalne kurnatus, isiksuse muutus ning vähenenud personaalne suutlikkus. Emotsionaalne
Miks õed läbi põlevad? Read More »
Pereõde on tihti patsiendi esmane nõustaja tervisemure korral. See eeldab pereõelt mitmekülgseid teadmisi, et patsiendile parimal moel abiks olla. Rakvere Laste Tervisekeskuse pereõde Pille Soon peab oluliseks koosööd. Tal on hea meel, et vajaduse korral saab ta abi küsida oma mitmekülgsete kogemustega kolleegidelt perearstikeskuses, aga ka erialaspetsialistidelt. Palun kirjeldage, millega pereõde tegeleb! Pereõde kui iseseisev
Pereõde tervishoiu eesliinil Read More »
Patsientide agressiivsus ja vägivald psühhiaatrilises statsionaaris töötavate töötajate suhtes on ülemaailmne probleem ning mõjub halvasti töötajate vaimsele tervisele. Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli terviseteaduse magistrant Eneli Kaugerand kirjeldas oma vaimse tervise õenduse magistriõppekava arendusprojektis „Verbaalse de-eskalatsiooni koolituste läbiviimine õendus- ja hoolduspersonalile SA Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinikus agiteeritud patsiendiga toimetulekuks“ verbaalse de-eskalatsiooni positiivset mõju, mis võib säästa tervishoiutöötajate ning
Tervishoiuasutused ei ole alati personalile turvalised Read More »
Praegu on Eestis täitmata umbes 500 õe töökohta. Need on miinimumametikohad, mida oleks vaja igapäevaseks toimetulekuks, patsientidele elutähtsate teenuste osutamiseks. Samal ajal on selge, et vajadus õdede järele on tegelikult palju suurem. Milline aga oleks päriselt optimaalne õdede arv ja kuidas see ka reaalselt tagada, on väga keerulised küsimused, millele on ühest vastust hetkel pea
Õdede puudus ei lahene iseenesest Read More »
Erik Edgar Kiisküla läks Eestist 2011. aastal Helsingisse tööle, et oma õekarjäärile Tartu Ülikooli Kliinikumis vaheldust tuua. Esimesed kuus aastat töötas ta erakliinikus dialüüsiõena, kuid viimased neli aastat on ta töötanud dialüüsiõena Helsingi riikliku haigla erakorralise neerupuudulikkuse osakonnas. Kuidas näeb välja õe tööpäev Soomes? Iga päev on erinev, sest tööpäeva tempo varieerub: vahel on palju
Erik Edgar Kiisküla: Soomes hinnatakse töö- ja puhkeaja tasakaalu Read More »
Üldhooldekodudes on hapraid eakaid ja multimorbiidseid hoolealuseid üha rohkem. Veel eelmisel aastal pakuti õe teenust vastavalt hooldekodu võimalustele. 2020. aastast rahastab õe teenust hooldekodus Haigekassa. Aluseks on õe või vastava teenusepakkuja olemasolu ning leping. Haigekassa oli enne eriolukorda tervishoiuteenuse lepingu sõlminud 54 teenusepakkujaga ning sellega katnud ligi 1/3 teenuse vajajatest ehk ligi 3300 abivajajat 9000st.
Õe teenus hooldekodus on loodud, kuid kas probleemid on lahenenud? Read More »
