• Rubriigid

Author name: Odedeliit

Maarja Maisla: Kõikidest toitudest on võimalik luua tervislikke versioone

Tervisenõuanded /

Maarja Maisla töötab alates 2014. aastast õena Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonnas. Möödunud aasta kevadel, esimese koroonalaine ajal, otsustas ta oma elus teha muudatuse: parandada oma tervisekäitumist tervisliku toitumise ja füüsilise aktiivsusega. Mis ajendas sind muutust tegema? Oma keha ja minapildiga pole ma juba aastaid rahul olnud. Kust sain aga tõuke, et end käsile […]

Maarja Maisla: Kõikidest toitudest on võimalik luua tervislikke versioone Read More »

Õed vajavad töötervishoius rohkem aega patsientide nõustamiseks

õendusest /

Arstikeskuse Qvalitas töötervishoiuõde Serli Raudseping  Serli Raudseping on arstikeskuses Qvalitas töötervishoiuõena töötanud enam kui kolm aastat. Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis õppides töötas ta abiõena intensiivraviosakonnas ja kiirabis ning pärast kooli lõppu haiglas kliinilise õena. Selle aasta jaanuaris omandas ta terviseteaduse magistrikraadi. Mis on töötervishoiuõe roll? Töötervishoiuõe roll on eelkõige vastuvõtule tulevate inimeste nõustamine. Töötervishoiuõe roll sarnaneb pereõe

Õed vajavad töötervishoius rohkem aega patsientide nõustamiseks Read More »

Laste põhilised silmahäired on laisk silm ja kõõrdsilmsus

inimesele, Tervisenõuanded /

Laiska silma ehk amblüoopiat esineb 2-5%-l elanikkonnast. Tartu Silmakliiniku õde Kersti Kivi selgitas, kuidas laiska silma diagnoositakse, kuidas tekib kõõrdsilmsus ning missugused on ravivõimalused. Ortoptika valdkonnas tegi esimesed avastused arst Paulus Aegineta juba 7. sajandil. Esimene ortoptika kabinet avati Eestis 1996. aastal Tallinna Keskhaigla Silmakliinikus. Tartu Silmakliinikus avati esimene ortoptisti vastuvõtt 2002. aastal. Praegu võtavad

Laste põhilised silmahäired on laisk silm ja kõõrdsilmsus Read More »

Maarja Pundonen, foto: Janika Kullamaa

Maarja Pundonen: usaldusisik peab oskama kuulata

õendusest /

Maarja Pundonen töötab Valga haigla erakorralise meditsiini tehnikuna ja õpib viimasel kursusel Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis õeks. Ta on aasta olnud haigla usaldusisik ning teab, et usaldus on habras ning selle võitmine võtab aega.  Kust tuli idee asuda tööle tervishoidu? Minu esimene sügavam kokkupuude tervishoiuga oli lasteaialapsena, kui mulle tehti pimesooleoperatsioon. Palju ma sellest ei mäleta,

Maarja Pundonen: usaldusisik peab oskama kuulata Read More »

Anneli Kannus

Tervishoiusüsteem paraneb vaevaliselt

Õenduse tulevik, organisatsioonist /

Eesti tervishoiu üks suurimaid probleeme on õdede puudus. 18. veebruaril sõlmiti tervishoiu konsensuslepe, millega õenduse õppekohtade arv tõuseb aastas 500lt 700 tudengini, mis  on piisav õdede puuduse järkjärguliseks vähenemiseks. See on üks samm, mis annab Eesti tervishoiusüsteemile võimaluse paranema hakata, aga inimkeskse tervishoiuni on veel pikk tee minna. Õdede puudus Eestis on teemaks olnud aastaid.

Tervishoiusüsteem paraneb vaevaliselt Read More »

Angela Eensalu-Lind: eneseareng on võtmesõna!

õendusest /

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud ja Järveotsa perearstikeskuse pereõde Angela Eensalu-Lind sattus õeks õppima juhuslikult, kuid valitud elukutsest on kujunenud tõeline kutsumus. Õppejõu amet aitab Angelal kursis olla värskete teadusuuringutega ning pereõe töö pakub väärtuslikke ja praktilisi kogemusi, mida omakorda õppuritega jagada.  Miks otsustasite õeks õppida? Ma ei mäleta, et see oleks lapsepõlves kuidagi minu soov

Angela Eensalu-Lind: eneseareng on võtmesõna! Read More »

Kunstlik emakakael pakub uusi võimalusi ämmaemandate simulatsioonõppeks

Õendusteadus /

Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudis pehmerobootika kaasprofessorina töötav Indrek Must arendab koos kolleegidega kunstlikku emakakaela. Millal saab kunstlik emakakael valmis, missuguseid rakendusvõimalusi see pakub ning missugused on pehmerobootika tulevikusuunad, räägib Indrek Must. „Pehmerobootika arendab robootikaplatvorme sellistele rakendustele, milles tänapäeva robotid ei ole nii efektiivsed. Need on üsna konkreetsed tegevusalad, milles tänapäevane kõige moodsam robootika jääb endiselt alla

Kunstlik emakakael pakub uusi võimalusi ämmaemandate simulatsioonõppeks Read More »

Füsioterapeut Lauri Rannama: Valu ei tohiks kunagi ignoreerida

Tervisenõuanded /

Lauri Rannama on füsioterapeudina töötanud enam kui 20 aastat. Tema vastuvõtule jõuab üha enam noori inimesi ning COVID-19 pandeemia ajal pöördutakse tema poole tavalisest rohkem mitmesuguste perifeersete närvivaludega. Mis on põhilised probleemid, millega füsioterapeudi poole pöördutakse? Peamiselt pöördutakse ikka mitmesuguste valusündroomidega kehas. Sagedasemad piirkonnad on alaselg, kael, õlad, puusad, põlved. Olen oma töös seadnud eesmärgiks

Füsioterapeut Lauri Rannama: Valu ei tohiks kunagi ignoreerida Read More »

Õendusjuht toob õendusväärtused haigla juhtimisse

õendusest, Seltsingud /

Õendusjuhi roll nõuab teadmisi nii organisatsiooni juhtimisest kui ka õendusest, et leida tasakaal kõigi osapoolte vajaduste vahel ja pakkuda parimat võimalikku tervishoiuteenust. Järvamaa Haigla õendusjuht Maire Raidvere ja Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) õendusjuht Ülle Rohi rääkisid õendusjuhi tööst, oma meeskonnast ja väljakutsetest.  Millega õendusjuht tegeleb?  Maire: Haigla on keerukas, tundlik ja kohati turbulentne süsteem, mille töökorras

Õendusjuht toob õendusväärtused haigla juhtimisse Read More »

Mehed otsivad õe ametist action’it

Õenduse tulevik /

Tervise Arengu Instituudi andmetel oli 2020. aastal Eesti õdede seas mehi ainult 3,2%. Nooremates vanusegruppides on mehi rohkem: näiteks 25–29-aastaste õdede seas on mehi 7,7%, viiekümnendates eluaastates õdede seas aga 1% ümber.  „Ajad on muutunud. Kolmkümmend aastat tagasi tekitas meessoost tudeng tervishoiu kõrgkoolis elevust, täna on õe põhiõppe tudengitest umbes 12% meessoost tudengid,“ ütleb Tartu

Mehed otsivad õe ametist action’it Read More »