Odedeliit

Kunstlik emakakael pakub uusi võimalusi ämmaemandate simulatsioonõppeks

Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudis pehmerobootika kaasprofessorina töötav Indrek Must arendab koos kolleegidega kunstlikku emakakaela. Millal saab kunstlik emakakael valmis, missuguseid rakendusvõimalusi see pakub ning missugused on pehmerobootika tulevikusuunad, räägib Indrek Must. „Pehmerobootika arendab robootikaplatvorme sellistele rakendustele, milles tänapäeva robotid ei ole nii efektiivsed. Need on üsna konkreetsed tegevusalad, milles tänapäevane kõige moodsam robootika jääb endiselt alla …

Kunstlik emakakael pakub uusi võimalusi ämmaemandate simulatsioonõppeks Read More »

Füsioterapeut Lauri Rannama: Valu ei tohiks kunagi ignoreerida

Lauri Rannama on füsioterapeudina töötanud enam kui 20 aastat. Tema vastuvõtule jõuab üha enam noori inimesi ning COVID-19 pandeemia ajal pöördutakse tema poole tavalisest rohkem mitmesuguste perifeersete närvivaludega. Mis on põhilised probleemid, millega füsioterapeudi poole pöördutakse? Peamiselt pöördutakse ikka mitmesuguste valusündroomidega kehas. Sagedasemad piirkonnad on alaselg, kael, õlad, puusad, põlved. Olen oma töös seadnud eesmärgiks …

Füsioterapeut Lauri Rannama: Valu ei tohiks kunagi ignoreerida Read More »

Õendusjuht toob õendusväärtused haigla juhtimisse

Õendusjuhi roll nõuab teadmisi nii organisatsiooni juhtimisest kui ka õendusest, et leida tasakaal kõigi osapoolte vajaduste vahel ja pakkuda parimat võimalikku tervishoiuteenust. Järvamaa Haigla õendusjuht Maire Raidvere ja Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) õendusjuht Ülle Rohi rääkisid õendusjuhi tööst, oma meeskonnast ja väljakutsetest.  Millega õendusjuht tegeleb?  Maire: Haigla on keerukas, tundlik ja kohati turbulentne süsteem, mille töökorras …

Õendusjuht toob õendusväärtused haigla juhtimisse Read More »

Mehed otsivad õe ametist action’it

Tervise Arengu Instituudi andmetel oli 2020. aastal Eesti õdede seas mehi ainult 3,2%. Nooremates vanusegruppides on mehi rohkem: näiteks 25–29-aastaste õdede seas on mehi 7,7%, viiekümnendates eluaastates õdede seas aga 1% ümber.  „Ajad on muutunud. Kolmkümmend aastat tagasi tekitas meessoost tudeng tervishoiu kõrgkoolis elevust, täna on õe põhiõppe tudengitest umbes 12% meessoost tudengid,“ ütleb Tartu …

Mehed otsivad õe ametist action’it Read More »

Pärnu maakonna õed tunnevad muret õdede järelkasvu üle

Regyta Eristel on õena mitmekülgne kogemustepagas, lisaks hooldushaiglas töötamisele on ta olnud ka pereõde ja tervishoiutöötaja lasteaias. Praegu töötab ta Pärnu-Jaagupi hoolduskodus õendusjuhina ning koju minnes jätab ta töömured seljataha, sest ka läbipõlemist on ta elus kogenud. Oled Tallinna lähedal Sakus sündinud ja pikalt seal elanud. Kuidas tuli otsus kolida pealinnast ligikaudu 100 km kaugusele …

Pärnu maakonna õed tunnevad muret õdede järelkasvu üle Read More »

Üllatusi täis Narva haigla ülemõde Natalja Metelitsa

Narva haigla ülemõde Natalja Metelitsa üllatab energiaga, mida ta pühendab kõigele, mida ette võtab. Sel aastal alustas ta väikelaevakapteni kursusega, ta pakub kodu välismaalt tulnud vahetusüliõpilastele, lemmikloomasõbrana jagub tal tähelepanu teda kodus ootavale viiele kassile ja kolmele koerale ning järgmise aasta plaanidesse kuulub tervishoiu magistriõppesse astumine. Kuidas jõudsite õe elukutseni? Õe eriala valisin ema soovitusel. …

Üllatusi täis Narva haigla ülemõde Natalja Metelitsa Read More »

Kuidas kodus koroonaviiruses olles hoolitseda oma tervise eest?

Enamik inimesi, kellel on diagnoositud COVID-19, hakkavad ennast paremini tundma, kui haigestumisest on möödas mõni nädal. Neil nädalatel, paranemise ajal on ka ise võimalik enda tervise eest hoolt kanda. Palu, et keegi jägiks sinu tervislikku seisundit Kui oled haige ja tunned ennast ebaturvaliselt, siis lepi sõbra, sugulase või naabriga kokku, et iga päev teatud kellajal …

Kuidas kodus koroonaviiruses olles hoolitseda oma tervise eest? Read More »

herilane

Mida teha, kui herilane on nõelanud? 

Herilase nõelamise puhul tuleb veenduda, et astel (nõel) ei oleks jäänud naha sisse kinni. See tuleb eemaldada võimalikult kiiresti, kuna astlas olev mürgipaun tühjeneb umbes 30 sekundi jooksul. Parim viis eemaldamiseks on kaapimine, mitte pintsetiga vmt pigistamine. Pauna pigistades võib hoopis herilase mürki enda sisse pigistada ja teha enda jaoks asja veel hullemaks. Peale astla …

Mida teha, kui herilane on nõelanud?  Read More »

Kuidas luu- ja liigesehaiguste korral enesetunnet parandada?

Reumaatilisi haigusi on palju ja sageli on need pikaajalised kroonilised haigused, millega elatakse aastakümneid. Sageli küsivad patsiendid, kas luu- ja liigeshaiged peaksid ennast näiteks gripi vastu vaktsineerima. Üldine seisukoht on, et igale haigele lähenetakse individuaalselt ning raviarstiga kokkuleppel tehakse otsus. Enne bioloogilise ravi alustamist on ülioluline immuniseerimised ära teha, kuid selle üle arutavad patsient ja arst …

Kuidas luu- ja liigesehaiguste korral enesetunnet parandada? Read More »

Mare Kant

Vaimne tervis nõuab suuremat tähelepanu

Mitmekülgsemaks muutuv maailm nõuab aina paremat keskendumisvõimet ja oskust muutustega kohaneda. See seab üha suurema surve alla vaimse tervise, mille eest hoolitsemine kipub aina enamatel üle jõu käima. Uurisime vaimse tervise õdedelt, kellele ja kuidas saavad nad abiks olla. Pärnu haigla vaimse tervise õde Laura Oisalu on õena töötanud viimased kolm aastat. Tema esimene eriala …

Vaimne tervis nõuab suuremat tähelepanu Read More »