Odedeliit

Ilja Tretjakov: õenduses on huvitavaid väljakutseid

Viljandi haigla psühhiaatriakliiniku õendusjuht Ilja Tretjakov soovitab vaimse tervise probleemide ennetamiseks investeerida aega enda ja lähedaste jaoks. Mis viis teid mõttele minna Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õeks õppima? Minus on kogu aeg olnud aitamise soov ja kuskil gümnaasiumi keskel teadsin, et mind huvitab tervishoid. Meditsiinipisikuga nakatas mind ema, kes on samuti õde. Kõigepealt proovisin ülikooli arstiteaduskonda, …

Ilja Tretjakov: õenduses on huvitavaid väljakutseid Read More »

Vähene tervisealane kirjaoskus on kasvav probleem

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õe õppekava läbinud Alena Egorova-Gruzdneva ja Artjom Melnikov kaitsesid lõputöö „Patsiendi madala tervisealase kirjaoskuse negatiivne mõju tema toimetulekule ning õe roll tervisealase kirjaoskuse parendamisel“, mis sisaldab probleemi üksikasjaliku käsitlust ja õendussekkumiste kirjeldust. Allpool on antud põgus ülevaade vähese tervisealase kirjaoskuse problemaatikast ja mõned juhtnöörid. Tervisealase kirjaoskamatuse epideemia Vähene tervisealane kirjaoskus on tervishoiu …

Vähene tervisealane kirjaoskus on kasvav probleem Read More »

Õpetamisele ja arengule pühendunud õed

Õenduse järjepidev arendamine on õdede kätes. Uusi metoodikaid juurutades ja õendusteadmisi jagades kujundatakse valdkonna tulevikku. Uurisime õdedelt, mis motiveerib neid õendusse panustama ja mida nad soovivad saavutada. Katastroofimeditsiini õppejõud ja kiirabiõde Janno Kuldkepp   Kaitseväe Akadeemia sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse õde-õppejõud ja Tartu Kiirabi õde-brigaadijuht Janno Kuldkepp on pühendunud erakorralisele meditsiinile, et aidata inimesi kõige keerulisemates …

Õpetamisele ja arengule pühendunud õed Read More »

Eneli Kaugerand: Tervisedendusega peaks alustama lasteaiaeas

Eneli Kaugerand töötab kolmel töökohal: ta on kooliõde Kirivere Koolis, tervisedenduse spetsialist Suure-Jaani lasteaias Sipsik ja akuutravi õde Viljandi haigla psühhiaatriakliinikus. Ta on empaatiline ja mõistab raske diagnoosi saanud patsiente ja nende lähedasi, sest ta ise elab alates 2008. aastast sclerosis multiplex’i diagnoosiga. Mõne inimese jaoks on ühe töökohagi pidamine raske. Kuidas kolmel töökohal töötamine …

Eneli Kaugerand: Tervisedendusega peaks alustama lasteaiaeas Read More »

Maarja Maisla: Kõikidest toitudest on võimalik luua tervislikke versioone

Maarja Maisla töötab alates 2014. aastast õena Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonnas. Möödunud aasta kevadel, esimese koroonalaine ajal, otsustas ta oma elus teha muudatuse: parandada oma tervisekäitumist tervisliku toitumise ja füüsilise aktiivsusega. Mis ajendas sind muutust tegema? Oma keha ja minapildiga pole ma juba aastaid rahul olnud. Kust sain aga tõuke, et end käsile …

Maarja Maisla: Kõikidest toitudest on võimalik luua tervislikke versioone Read More »

Õed vajavad töötervishoius rohkem aega patsientide nõustamiseks

Arstikeskuse Qvalitas töötervishoiuõde Serli Raudseping  Serli Raudseping on arstikeskuses Qvalitas töötervishoiuõena töötanud enam kui kolm aastat. Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis õppides töötas ta abiõena intensiivraviosakonnas ja kiirabis ning pärast kooli lõppu haiglas kliinilise õena. Selle aasta jaanuaris omandas ta terviseteaduse magistrikraadi. Mis on töötervishoiuõe roll? Töötervishoiuõe roll on eelkõige vastuvõtule tulevate inimeste nõustamine. Töötervishoiuõe roll sarnaneb pereõe …

Õed vajavad töötervishoius rohkem aega patsientide nõustamiseks Read More »

Laste põhilised silmahäired on laisk silm ja kõõrdsilmsus

Laiska silma ehk amblüoopiat esineb 2-5%-l elanikkonnast. Tartu Silmakliiniku õde Kersti Kivi selgitas, kuidas laiska silma diagnoositakse, kuidas tekib kõõrdsilmsus ning missugused on ravivõimalused. Ortoptika valdkonnas tegi esimesed avastused arst Paulus Aegineta juba 7. sajandil. Esimene ortoptika kabinet avati Eestis 1996. aastal Tallinna Keskhaigla Silmakliinikus. Tartu Silmakliinikus avati esimene ortoptisti vastuvõtt 2002. aastal. Praegu võtavad …

Laste põhilised silmahäired on laisk silm ja kõõrdsilmsus Read More »

Maarja Pundonen, foto: Janika Kullamaa

Maarja Pundonen: usaldusisik peab oskama kuulata

Maarja Pundonen töötab Valga haigla erakorralise meditsiini tehnikuna ja õpib viimasel kursusel Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis õeks. Ta on aasta olnud haigla usaldusisik ning teab, et usaldus on habras ning selle võitmine võtab aega.  Kust tuli idee asuda tööle tervishoidu? Minu esimene sügavam kokkupuude tervishoiuga oli lasteaialapsena, kui mulle tehti pimesooleoperatsioon. Palju ma sellest ei mäleta, …

Maarja Pundonen: usaldusisik peab oskama kuulata Read More »

Anneli Kannus

Tervishoiusüsteem paraneb vaevaliselt

Eesti tervishoiu üks suurimaid probleeme on õdede puudus. 18. veebruaril sõlmiti tervishoiu konsensuslepe, millega õenduse õppekohtade arv tõuseb aastas 500lt 700 tudengini, mis  on piisav õdede puuduse järkjärguliseks vähenemiseks. See on üks samm, mis annab Eesti tervishoiusüsteemile võimaluse paranema hakata, aga inimkeskse tervishoiuni on veel pikk tee minna. Õdede puudus Eestis on teemaks olnud aastaid. …

Tervishoiusüsteem paraneb vaevaliselt Read More »

Angela Eensalu-Lind: eneseareng on võtmesõna!

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud ja Järveotsa perearstikeskuse pereõde Angela Eensalu-Lind sattus õeks õppima juhuslikult, kuid valitud elukutsest on kujunenud tõeline kutsumus. Õppejõu amet aitab Angelal kursis olla värskete teadusuuringutega ning pereõe töö pakub väärtuslikke ja praktilisi kogemusi, mida omakorda õppuritega jagada.  Miks otsustasite õeks õppida? Ma ei mäleta, et see oleks lapsepõlves kuidagi minu soov …

Angela Eensalu-Lind: eneseareng on võtmesõna! Read More »