Õed on harjunud end täiendama ja õppima, kinnitavad kui ühest suust kõik neli ägedat õde – Liis, Kersti, Riina ja Siiri. Igaühel neist on oma meetod õe ameti laiendamiseks nii tervishoiuvaldkonna sees kui ka kaugemal. Neid seob pühendumine, mitmekülgsus ja ambitsioonikus. Pärnu haigla psühhiaatriakliinikus õena töötav Liis Karpov alustas tööelu hoopis näitlejana. „Hariduselt olen näitleja […]
Neli õde, neli erilist karjääri Read More »
2022. aasta on põhjanaabrite tervishoiusüsteemis olnud üsna ärev. Üle lahe tulevad teated rahulolematusest, mis on kujunenud streigiks. Soome Õdede Liidu rahvusvaheliste suhete juht Anna Suutarla andis ülevaate, millest rahulolematus on tekkinud ja millises seisus sügisele vastu minnakse. Esimesel aprillil 2022 alustasid 25 000 Soome tervishoiutöötajat kuues Soome tervishoiupiirkonnas streiki. Streiki vedasid ametiühingud Tehy (Soome tervise- ja
Põhjanaabrid streikisid Read More »
Saima Hinno oli üks esimesi õdesid Eestis, kes sai valdkonnas doktorikraadi. Ta on aastaid tegelenud õenduse arendamisega nii õpetamise, teadustöö kui ka praktiseerimise kaudu. Nüüd töötab ta Viljandi haigla õendusjuhina. Kuidas sisenesite tervishoidu? Milliseid ameteid olete pidanud? Nii nagu paljud meist tervishoius, alustasin ka mina hooldajana. Pärast meditsiinikooli lõpetamist asusin tööle õena, intensiivravi osakonnas. Üsna
Saima Hinno: areng sünnib koostööst Read More »
Sügisene Eesti Õe ajakiri suunab tähelepanu õdede mitmekülgsusele ja näitab, kui palju on erinevaid võimalusi end õena teostada. Mõni neist võib paista glamuursem ja laiemalt tuntud, kuid mitte see pole tähtis – oluline on leida just endale sobiv väljakutse. Tähtis on sobivus konkreetse eluhetke ja enesetundega. Mu tutvusringkonnas on mitmeid, kes kiirabi kiirustamisest on siirdunud
Õed säravad kõikjal Read More »
Ühine terminoloogia on vajalik teineteisest arusaamiseks ning ühtsetel alustel toimetamiseks. Paraku on Eesti tervishoius terminitega paras segadus. Arengud on kiired ja sageli jääb tõlketöö lihtsalt tervishoiuspetsialisti enda teha. Nii on kasutusel ühe ja sama tegevuse kohta mitmeid tõlgitud termineid. Eelmisel aastal alustas hoogsalt tööd Tervise Arengu Instituudis meditsiiniterminoloogia kompetentsikeskus. Üsna varsti selgus, et täna kasutuses
Kirev terminoloogia meie armsas emakeeles Read More »
Tartu Ülikoolis loodi koostöös Norra ülikooliga ainulaadne patsiendiohutuse hübriidõppeaine. Tegemist on integreeritud õppega, mis on mõeldud kasutamiseks õenduse magistriõppes ja õdede täiendkoolituses. Projektijuht, sisehaiguste kaasprofessor Kaja Põlluste ütles, et projekt sai alguse 2019. aasta lõpus koos Bergenis asuva Lääne-Norra Rakendusteaduste Ülikooliga. Projekti eesmärgiks oli täita patsiendiohutusega seotud lüngad õendushariduses. „Leidmaks puudujääke patsiendiohutuse koolituses, analüüsis projektimeeskond
Tartu Ülikool lõi koos Norra ülikooliga patsiendiohutuse õppeaine Read More »
Õeks saab Eestis õppida Tallinna ja Tartu tervishoiukõrgkoolides. Õpe kestab 3,5 aastat ning lõpetaja saab bakalaureusekraadi. Õe õppe lõpudiplomiga võib töötada kogu maailmas, kuna õpe vastab Euroopa liidu direktiividele ja on rahvusvaheliselt tunnustatud. Eriõel on laiemad teadmised, õigused ja vastutus Eriõel on lisaks õe õppele läbinud tervishoiukõrgkooli üheaastase erialase koolituse või terviseteaduse magistriprogrammi. Eriõde on
Õde, abiõde, eriõde – mis on nende ametinimetuste taga Read More »
Eesti Õdede Liit kuulub Rahvusvahelisse Õdede Nõukogusse (International Council of Nurses ehk ICN) ja Euroopa Õdede Nõukogusse (European Federation of Nurses Associations ehk EFN). Rahvusvaheline koostöö annab võimaluse olla pidevalt igakülgselt kursis õenduse arengutega ülemaailmselt ja kasutada seda teadmist Eesti tervishoiu arendamiseks. Meil on võimalus anda sisendit mitmetele uuringutele ja juhendmaterjalidele ning olla seeläbi osake
Milleks Õdede Liidule rahvusvahelised õendussuhted? Read More »
Viimastel aastakümnetel on hakanud aina enam ilmuma meditsiiniteaduslikke artikleid, empiirilisi uurimusi ja kliinilisi katseid platseeboefektist ehk patsiendi ravimisest ilma ravitoimeta ravimiga. Sellistel juhtudel piisab vaid patsiendi usust, et talle antav „ravim“ aitab tervisehäda vastu, kui juba on näha tervenemise märke. Esimene kliiniline katse platseeboefekti uurimiseks viidi läbi juba 1801. aastal, kui kasutati metallvardaid, mis pidid
Platseebo ja notseebo – teadus ja ebausk Read More »
… patsiendile Tervishoiuteenuse osutamise kuldreegel on, et patsiendile tuleb pakkuda teenust õigel ajal, õigest kohast ja õigelt spetsialistilt. Patsient usaldab õde, aga tihti jäävad õdede õigused piiratuks ning patsienti jooksutatakse arsti juurde näiteks retsepti pikendama või uut saatekirja saama. Eriõdedel on aga võimalus patsiendi raviteekonda lihtsustada. Eriõde on spetsiifiliste teadmistega spetsialist, kellel on pädevus ja
Miks on eriõde vajalik … Read More »
