Author name: Odedeliit

Õeametit on mitmes peres põlvest põlve õpitud ja arendatud ning selle olulisi oskusi ka järgmistele põlvedele edasi antud. Sellisest perest on pärit ka Siret Suits, kellelt uurisime õenduse arengu ja tuleviku kohta. Kuidas õe õppe ja ametini jõudsite ning mis motiveeris õeks saama? 2007. aastal Ahja keskkooli lõpetades mul edasiõppimiseks kindlat sihti ei olnud. Kaalusin

Õeametit on mitmes peres põlvest põlve õpitud ja arendatud ning selle olulisi oskusi ka järgmistele põlvedele edasi antud. Sellisest perest on pärit ka Margit Seppik, kellelt uurisime õenduse arengu ja tuleviku kohta.     Mis motiveeris teid õeks saama?    Juba minu ammu lahkunud vanaema töötas tervishoius, ta oli apteeker. Päris väikese lapsena käisin ikka tema

Kuidas sa õenduse juurde jõudsid? Minu suguvõsas on olnud palju tervishoiutöötajaid. Ema haiguse tõttu puutusin sageli kokku haiglaga. Nägin, kuidas minu ema aidati, ja tundsin, et tahan ka ise panustada ja aidata. Läksin pärast keskkooli Tallinna Meditsiinikooli ja olen oma valikuga rahul. Nüüd õpib ka minu tütar Kadri õeks, see on tema teine kõrgharidus. Kõik

Tartu Ülikooli Kliinikumi ämmaemand Marrit Kanna töötas pärast eriala omandamist 16 aastat Inglismaal, enne kui Tartus tööle asus. Intervjuus jagab ta mõtteid võõrsil ammutatud kogemustest.   Kuidas te jõudsite ämmaemanda tööni? Milline oli teie Inglismaal õppimise kogemus?  Ma läksin koos perega 2004. aastal Inglismaale ning õppisin seal kohalikus ülikoolis ämmaemandaks. Hakkasin tööd tegema juba kooliskäimise ajal,

Eestis tervishoiutöötajatest 87% on naised. Õenduses on naisi üle 96%. On selge, et tervishoid sõltub tugevatest, tarkadest ja töökatest naistest. Kuidas aga naistel endil tervishoius läheb? Sotsioloog Triin Roosalu tegeleb Tallinna Ülikooli rahvusvaheliste sotsiaaluuringute instituudis töö, töökorralduse ja tööalase väljaõppe uurimisega. Ta selgitab, et soolist segregatsiooni ehk eristatust on kahesugust – horisontaalset ja vertikaalset. „Horisontaalne