Aastatel 2002–2015 oli Eesti Õdede Liidu presidendiks Ester Öpik. Eelmise aasta auliikmete kokkusaamisel valmis temaga videointervjuu, kus ta räägib nii oma õpingutest kui ka tööst õdede liidus. Ester Öpik on üles kasvanud arsti perekonnas. Ta soovis ise saada õeks just seetõttu, et olla inimesele lähemal. Ester on üks esimesi, kes omandas õendusteaduse magistrikraadi Soomes. Tema […]
Õde peab päriselt hoolima ja tahtma aidata Read More »
QualityRights on Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ülemaailmne algatus, mille eesmärk on parendada teenuste kvaliteeti ning toetada vaimset tervist, taastumist ja kaasatust. Samuti on eesmärgiks edendada vaimse tervise probleeme kogevate ning psühhosotsiaalsete, intellektuaalsete ja kognitiivsete puuetega inimeste õigusi. Samanimeline veebikoolitus on tasuta eestikeelsena kõigile kättesaadav ning selle maht on 24 tundi. Koolitus sobib nii tervishoiutöötajatele, sotsiaaltöötajatele, teenusepakkujatele,
Vaimne tervis, taastumine ja kaasamine Read More »
Eelmise aasta auliikmete kokkusaamisel valmis videointervjuu Eesti Õdede Liidu esimese presidendi, Ilve-Teisi Remmeliga. Tema sõnul on õendus hästi edasi arenenud ja ta tunneb rõõmu, et meil on eriõed. Ilve-Teisi Remmeli jaoks on armastus elus väga oluline. Ta on pärit suurest perekonnast ja see on talle õpetanud üksteisest hoolimist. Isa kasvatas ja noomis neid alati suure
Õendus on armastuse väljend Read More »
Volikogu suunab ja kontrollib Eesti Õdede Liidu tegevust lähtuvalt põhikirjalistest eesmärkidest. Volikogu koosneb piirkondade esindajatest ja seltsingute juhtidest. Saa tuttavaks Eesti Õdede Liidu volikogu töökate esindajatega. Kellena sa töötad? Töötan SA Tallinna Lastehaiglas õenduskvaliteedi ja koolituse koordinaatorina ning anestesioloogia-intensiivravi osakonnas õena. Mis sulle õena kõige rohkem muret teeb? Järelkasv – õdede puudus on probleem igal
Tunne oma esindajaid! Read More »
Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile seaduste muudatusettepanekud, millega luuakse võimalus maksta lähtetoetust tervishoiusüsteemi naasvatele õdedele, kui nad asuvad tööle maapiirkondadesse. Samuti muudetakse paindlikumaks apteekrite lähtetoetuse tingimusi. „Lähtetoetuse loomine aitab motiveerida muudel elualadel töötanud ja tervishoiust eemal olnud õdesid tervishoidu naasma ja valima endale erialast töökohta väljaspoole suuremaid keskusi. Esialgu on kavas maksta lähtetoetust Ida-Virumaale tööle asuvatele õdedele,
Lähtetoetus tervishoidu naasvatele õdedele Read More »
Eesti Õdede Liit kutsub vähemalt korra aastas kokku oma auliikmed. „Pakume neile võimalust koos olla ja tutvustame, mida õdede liit on vahepeal ära teinud ja mis on edasised plaanid,“ räägib Eesti Õdede Liidu president Anneli Kannus. 2022. aastal toimus auliikmete kokkusaamine Padise mõisas. Kokkusaamisest valmis video, kus meie liidu tänane president koos endiste juhtide ja
Õed Õdede Liidus – südame kutse Read More »
Pikaajaline hooldus on mõeldud inimestele, kes vajavad ühiskonnaelus osalemisel ja igapäevaeluga toimetulekul tuge. See hõlmab tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid, mis ennetavad inimese tervise halvenemist ja võimete vähenemist ning toetavad vajaduse korral igapäevast toimetulekut. Suure hooldusvajadusega inimestel on sageli möödapääsmatu vajadus ööpäevaringse üldhooldusteenuse järele. Üldhooldekodus tuleb tegeleda ka palliatiivraviga, st tagada leevendav ravi kõigile, kellel on elu
Koostöö eaka inimese heaks üldhooldekodus Read More »
Eestis on hoiak, et lähedase surm on midagi, mis meid võib-olla kunagi tabab ning milleks valmistuda ei saa. Hiljem tegeletakse leinavalust tingitud tagajärgedega ning seda väga piiratud ressurssidega. Seevastu näiteks Iirimaal, Šotimaal ja Austraalias on kasutusele võetud mitmeid viise, et parandada inimeste teadlikkust ja oskusi leinaga toime tulla. Mis on surma kirjaoskus? Eestis juba kasutusel
Noorte jaoks on tähtis keskkond, kus me teenust pakume. Noortekabinettide väljakolimine haigla keskkonnast ei ole Eestis midagi uut. Näiteks selle aasta jaanuarist alustas tööd Seksuaaltervise Kliinik T1 kaubanduskeskuses Tallinnas. Ka Tartus on noorte seksuaaltervise kabinetid haiglakeskkonnast väljas. Üks nendest asub Vaksali tänaval büroohooneks ehitatud ruumides ja teine Lõunakeskuses. Noortele lähemale kolimine ja noorte jaoks sobiva
Kuressaare Haigla Noortekabineti sünd ärikeskuses Read More »
2021. aasta oktoobris käivitus esmakordselt Klaabu-nimeline projekt, mille eesmärk on hõlbustada ja kiirendada inimeste ligipääsu vaimse tervise ravile. Kui alguse sai Eesti Psühhiaatrite Seltsi algatatud projekt koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Tervisekassaga Lõuna-Eestis, siis tänaseks on ettevõtmisega liitunud ka Pärnu ning Viljandi piirkond. Klaabu üks põhieesmärke on tagada, et esmased abivajajad pääsevad vastuvõtule 28 päevaga.
Vaimse tervise õed toovad perearstindust psühhiaatriale lähemale Read More »
