Mitmekülgsemaks muutuv maailm nõuab aina paremat keskendumisvõimet ja oskust muutustega kohaneda. See seab üha suurema surve alla vaimse tervise, mille eest hoolitsemine kipub aina enamatel üle jõu käima. Uurisime vaimse tervise õdedelt, kellele ja kuidas saavad nad abiks olla.

Pärnu haigla vaimse tervise õde Laura Oisalu on õena töötanud viimased kolm aastat. Tema esimene eriala oli aga hoopis metsakorraldus. Enne õeks õppima asumist jõudis ta juhatada laste mängutuba ning töötada Vändra Tervisekeskuses assistendina. Õeks õppis ta Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis, kuid õpingud toimusid projekti „Kool haiglas“ raames tegelikult Pärnu haiglas. Kohe pärast seda alustas Laura vaimse tervise õenduse magistriõpinguid, mille ta aasta alguses edukalt lõpetas.

Millega vaimse tervise õde tegeleb?

Vaimse tervise õed aitavad kaasa patsiendi ravile ja jälgivad ravi kulgu. Viime läbi raviprotseduure ja nõustame nii patsienti kui ka tema lähedasi. Oluline on see, et patsient mõistaks haiguse olemust ja oskaks sellega toime tulla. Samuti jälgime ravi tulemuslikkust ja peame arstidega nõu, et patsient saaks parimat võimalikku ravi.

Milline näeb välja üks tavaline tööpäev?

See sõltub, kas olen tööl ambulatoorses või statsionaarses vastuvõtus. Minu nn koduosakond on ebastabiilse remissiooni üksus. Töö toimub 24-tunnistes vahetustes. Korraga on tööl üks õde ja üks hooldaja. Tavaliselt on meil patsiente 10–11 ning nendega me vahetuse jooksul tegelemegi. Annan patsientidele vajalikud ravimid, valmistan ette tilgad või teen süstid, mille arst on määranud. Suhtlen patsientidega ja jälgin, kuidas ravi neile mõjub. Kui patsiendil ilmneb näiteks ärevus, siis aitan tal sellest üle saada ja õpetan lõõgastustehnikaid, mis aitavad ärevusega toime tulla. Selgitan patsiendile, mida haigus endast kujutab, kuidas sellest jagu saada ning miks tuleb raviga jätkata ka pärast seda, kui ta tunneb ennast juba paremini. Päeva jooksul käivad patsientide juures nende raviarstid, et saada ülevaade ravi tulemustest ja teha vajaduse korral otsus ravi muuta. Samuti tuleb suhelda haigla ja omavalitsuse sotsiaaltöötajatega, kes aitavad lahendada sotsiaalseid probleeme. Aeg-ajalt olen valves ka depressiooni- ja ärevushäirete üksuses, harvem akuutravi üksuses. Rotatsioon üksuste vahel võimaldab meil näha patsiendi ravi kulgu eri etappides, samuti saame abiks olla psüühikaprobleemidega patsientidele.

Kes teie juurest abi saavad ja kui kaua nad ravil on?

Meie juurest saavad abi täiskasvanud. Ravile pöörduvad nii mehed kui ka naised, nii nooremad kui ka vanemad. Väga raske on öelda tavalist ravi kestust, mõned on meie juures paar kuud, teised paar päeva. Psühhiaatriakliiniku keskmine voodipäevade arv on 20. Tihti jõuavad samad patsiendid meie juurde korduvalt. Paraku kipuvad probleemid korduma või ei ole raviga jätkatud pärast meie juurest lahkumist. Enamiku haiglaravi vajavate psüühikahäirete kulg on krooniline. Oluline on see, et inimene tuleks meie juurde, sest siis saame teda aidata.

Kuidas mõjutab teie tööd õdede puudus?

Eks ikka ootame enda hulka uusi kolleege ja neid on ka tulnud.

Kõige enam tunneme lisatööjõust puudust suuremate haigusperioodide ja ka puhkuste ajal. Meil on suurepärane üksteist toetav meeskond. Selles on 90 liiget – arstid, psühhiaatrid, psühholoogid, õed, hooldajad, tegevusjuhendajad, assistendid, koristajad ja teised. Vanemõde on töögraafikud suutnud alati koostada nii, et saame osaleda ka täiendkoolitustel ja teaduskonverentsidel. Samuti on meil kolleege, kes käivad õppimas. Minagi lõpetasin hiljuti vaimse tervise õenduse magistriõpingud. Poolteist aastat õpinguid tähendas üle nädala kolme pikka õppepäeva Tallinnas ja rohket iseseisvat õppimist kodus. See oli üsna raske periood nii mulle kui ka mu perele, kes mulle sel ajal tuge pakkus.

Kuidas meeskonda motiveeritakse?

Mul on toredad töökaaslased ja see motiveerib. Mulle meeldib, kui keegi kolleegidest käib koolitusel või konverentsil ning annab siis kogu meeskonnale ülevaate olulisemast ja jagab materjale. Nii õpime kõik, kuidas patsientidele paremini toeks olla. Kuna koolitused ja konverentsid toimuvad tavaliselt mujal, siis makstakse meile nendel osalemise eest lähetustoetust. Aeg-ajalt on keeruline – haigusteperioodid, palju raskeid haigeid, isiklikud mured, mille tõttu töötajad väsivad, ärrituvad kergemalt. Siis aitavad meil oma tööga paremini toime tulla ka supervisioonid. Meie meeskonna tugevust iseloomustab seegi, et korraldame tööväliseid ühisüritusi. Näiteks lähme peagi üheskoos kosutavale rabamatkale. Need, kellele meeldib sporti teha, saavad kasutada haigla jõusaali. Aeg-ajalt pakutakse haigla töötajatele soodsaid teatripileteid, et etendusi vaatamas käies vaim värske hoida. Meie haiglale on töötajaid toetav suhtumine loomuomane. Kui keegi tahab midagi teha, siis seda soositakse. Näiteks sain oma magistritöö raames meie haiglas välja töötada õe iseseisva vastuvõtu ravimisõltuvusega patsientidele. Alates septembrist teen õe iseseisvat vastuvõttu ravimisõltuvusega patsientide jälgimiseks ja nõustamiseks. Kuna pilootprojekt õnnestus, jätkuvad vastuvõtud samas mahus ehk kolm korda kuus ka edaspidi.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) psühhiaatriakliiniku laste ja noorukite osakonna õendusjuht Mare Kant lõpetas jaanuaris edukalt terviseteaduse magistriõppe vaimse tervise õenduserialal Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis. Marel on see juba neljas kõrgkoolidiplom. Saadud teadmisi ei hoia ta endale: peale oma kolleegide õpetamise jagab ta teadmisi ka avalikes loengutes elanikkonnale. Mare sõnul läheb vaimne tervis inimestele üha enam korda.

Millega vaimse tervise õde tegeleb?

Vaimse tervise õde tegeleb justkui kõigega, alustades inimese seisundi ja igapäevaelu tegemiste hindamisest ning lõpetades põhiliste õendustoimingutega. Väga oluline on seejuures abivajaja ära kuulata. Sõltuvalt vaimse tervise probleemist võib abivajaja rääkida kõigile sama juttu mitmeid kordi või igaühele erinevat lugu. Alati tuleb teha meeskonnatööd, et pakkuda inimesele parimat abi.

Kes teie juurest abi saavad?

Praegu on meie osakonnas peamiselt noorukid vanuses 12–18. Vajaduse korral anname abi ka noorematele. Tallinnas on meil nii statsionaarne kui ka ambulatoorne vastuvõtt. Narvas on laste ja noorukite vaimse tervise kabinetiga koostöös ambulatoorne vastuvõtt.

Milline näeb välja teie tavaline tööpäev?

Suurema osa ajast tegelen õendusjuhina sellega, et meil oleks igapäevatööks kõik vajalik olemas. Hoolitsen selle eest, et meeskond oleks komplekteeritud ja rahul ning kõik saaksid endale vabaks need päevad, mida on vaja koolis käimiseks või muudeks tegevusteks. Oma teadmisi vaimse tervise õena kasutan muidugi ka meie noorte patsientide aitamiseks. Kuigi ametlikult algab mu tööpäev kell kaheksa, siis juba aastaid olen alati pool tundi varem kohal, et olla olemas oma kolleegide jaoks, kes minu abi vajavad. Hommikul saan olulist infot selle kohta, kuidas öisel vahetusel läks. Kolleegid saavad toimunust ülevaate anda ja rahuliku südamega koju puhkama minna.

Keda oma meeskonda ootate?

Meil on hetkeseisuga kõik hooldajate ja õdede ametikohad täidetud. Olen praeguse olukorra üle väga õnnelik ja tänulik. Aga alati on vaja häid inimesi juurde – inimesed ju ikka liiguvad, näiteks eri ametikohtade ja osakondade vahel. Nii on ka meilt liigutud teistesse osakondadesse. Mul on väga hea meel, et nii mõnigi on teistes osakondades asunud ka õendusjuhi ametikohale. Meie osakonna suurust võib hinnata mitmeti. Paberil on ametikohti üks arv, aga meeskonna liikmeid on rohkem, sest hulk kolleege töötavad osaajaga. Valvepersonali koos toetava meeskonnaga on 25. Arvestades juurde psühhiaatrid, arst-residendid, psühholoogid, logopeedi, sotsiaaltöötaja, loovterapeudi, pereterapeudi, õpetajad ja sekretäri, siis tegutseb meil kokku umbes 40 inimest.

Kuidas motiveerite meeskonnaliikmeid?

Kindlasti on oluline roll koolitustel. Kõigil on võimalus koolitustel osaleda ja sätime vastavalt sellele ka töögraafikud. Kolleegid hindavad väga, et saame üheskoos osaleda maijooksul ja sügisjooksul. Regionaalhaigla meeskond on nendel võimsalt esindatud ja meid tunneb ära haigla logoga särkide järgi. Meil soodustatakse igati sporditegemist. Näiteks saab treeningutel osaleda meie enda klubimajas ja ka Mustamäe korpuses olevas spordiklubis. Lisaks on veel mitmeid eripakkumisi PERHi töötajatele. Meie patsientidel on soovi korral võimalus käia klubimajas kinos või kontsertidel.

Sellisel juhul läheb keegi meeskonnast teda saatma ning saab samuti osa kontserdist või filmist. Töö juures pakume kogu meeskonnale hommikuputru. Toredad on ühisüritused jõulude ajal ja osakonna puhkusepidu suvel.

Millised on teie peamised tööülesanded?

Teen vaimse tervise õe ambulatoorseid vastuvõtte neile, kes vajavad perioodilist terviseseisundi jälgimist, hindamist ja õendussekkumisi. Aitan noortel nende tervise- seisundit mõista ja annan nõu, kuidas sellega hakkama saada. Samuti annan nõu noorte lähedastele, sest nende tugi on vaimse tervise probleemidega hakkamasaamisel väga oluline. Tihti jagan vaimse tervise nõu ka telefoni teel.

Milliste organisatsioonidega vaimse tervise õed koostööd teevad?

Oluline koostöökoht on vaimse tervise õdede seltsing Eesti Õdede Liidu juures. Olulised partnerid meie töös on eri haiglad ja osakonnad, vaimse tervise keskused ja koolid. Omavalitsuste peamine kontaktisik on meie osakonna sotsiaaltöötaja-lastekaitsespetsialist. Vaimse tervise probleemid on muutumas järjest olulisemaks. Maailma Ter vi seorganisatsioon on öelnud, et aastaks 2030 on 15% elanikkonnast depressiooniga hädas. See näitab, kui oluline on ennetustegevus. Väga palju saab inimene enda jaoks ise ära teha, et probleemi teadvustada. Näiteks veebilehele peaasi.ee on koondatud oluline info vaimse tervise kohta. Samal lehel saab anonüümselt teha ka mitmeid teste.