2.–4. novembril 2021 peetud ICNi kongress toimus esmakordselt veebis, kongressi põhilava asus Šveitsis. Nii avasõnades kui ka kõigi kolme päeva ettekannetes kõlas mõte, et õdedel peab olema tervishoiukorralduses kõrvuti arstide ja teiste tervishoiuspetsialistidega võrdne positsioon. Praegu ei leia veel kahjuks just palju õdesid ametikohtadelt, kus otsuseid vastu võetakse.
Õed on kõige lähemal patsiendile, õdede kaasamine on ainuke võimalus liikuda inimkeskse tervishoiu poole. Muudatuste tegemiseks ei saa oodata pandeemia lõppu, vaid tegutsema peab nüüd ja kohe. Rõhutati, et õendus on poliitiline elukutse, teisiti lihtsalt ei ole võimalik patsientide ja kogukondade eest seista.
Avatseremooniale olid oma tervituse saatnud Rooma paavst, WHO esindajad, lisaks ka U2 laulja Bono, saatejuht Oprah Winifrey ja maailmakuulus noortebänd SHINee. Kõik eelnimetatud inimesed tunnustasid ja tänasid õdesid viimase 20 kuu pingutuse eest. Pandeemia ajal on üle maailma selgeks saanud, et ilma õdedeta ei saa tervishoid toimida. Üle 50% tervishoiutöötajatest on õed ning seetõttu on oluline igal riigil investeerida õendusesse ning teha kõik endast olenev, et õed saaksid praktiseerides kasutada kõiki oma õpitud pädevusi.
COVIDi pandeemia suurendab õdede rännet
Juba mõni päev enne kongressi teavitas ICN pressiteates, et WHO on kinnitanud 180 000 tervishoiutöötaja surma COVID-19 tõttu; enamik ohvritest on õed. Info ei ole siiski täielik ning ICN on arvamusel, et see arv võib olla veel suurem. Pandeemiaolukorras on selge, et me vajame maailmas 2030. aastaks juurde 12 miljonit õde. Ainuüksi pensionile siirdub järgmise kümne aasta jooksul 4,5 miljonit õde. Seega ei saa me kaotada enam ühtegi õde, ei pandeemiale ega ka seetõttu, et õed tunnevad, et neid ei väärtustata.
Õdede ränne muutus pandeemia tingimustes taas ilmsemaks kui kunagi varem. Iga kaheksas õde ei tööta praegu riigis, kus ta omandas hariduse, s.t et 2021. aastal töötab võõrsil 550 000 õde. Paljud riigid on intensiivselt kutsumas õdesid oma riiki tööle, sest õdede puuduse leevendamiseks muid kiireid lahendusi ei ole. Liikumine eeldab aga kõikjal kohaliku riigikeele oskamist, seega liigutakse eelkõige lähinaabrite juurde.
BBC alustab saatesarja õdede tööst
Pandeemia on teinud õed ja õenduse nähtavaks. Meie töö vastu on huvi ja ehk esimest korda on elanikkonnal soov päriselt mõista, mida õde teeb ja kes on need inimesed, kes on õppinud õeks. Sellest tulenevalt alustas ICN koostööd BBC Story Works’iga ja peagi valmib saatesari, kuhu on kogutud parima praktika näited õdede tööst eri valdkondades ja riikides. Lisaks on viimase 1,5 aasta jooksul eri riikides suurenenud meediakajastuste arv, kus on fookuses just õe töö ja panus.
Elanikkond usaldab õdesid. Ometi väärib äramärkimist ka kongressil puudutatud soolise võrdõiguslikkuse teemas kõige kõnekam fakt: kui 70% tervishoius töötavatest inimestest on naised, siis tervishoiu juhtide hulgas on 70% mehi. Ka pandeemia näitas, et 85% riiklikest pandeemia juhtrühmade liikmetest olid mehed. Lisaks on selge palgalõhe tervishoius – mehed teenivad 28% rohkem kui naised.
Õdesid innustatakse teadustööd tegema
Tähelepanu all oli loomulikult ka õendusalane teadustöö. Kongressil oli võimalus tutvuda 1250 posterettekandega. Ettekannetes rõhutati, et praktikast väljakasvanud uurimistööde kasutegur on mitu korda suurem kui kirjandusel põhinevatel uurimistöödel. Samuti julgustati kõiki uurijaid avaldama oma teadustöö tulemusi ka mujal kui vaid eelretsenseeritud ajakirjades. On oluline tehtud tööd esitleda avalikkusele suunatud ajakirjas või ajalehes. Tähtis on näidatada kogu elanikkonnale, et õed teevad teadust samaväärselt kui teised tervishoius töötavad spetsialistid ning et meie uurimistööde tulemused on inimesele kasulikud ja vajalikud. Selline käitumisviis suurendab usaldust õdede vastu veelgi.
Õdede määramisõigust takistab muu hulgas arstide vastuseis
Kongressi mitmel sessioonil käsitleti ka õdede määramisõigust (nt retseptiõigus). Viimati ICNi poolt valminud juhendmaterjali oodati juba pikalt. See annab selged suunised, et saaksime valdkonda arendada ühetaoliselt üle maailma. Rõhutati, et kõik (eri)õed ei pea seda õigust omama, aga see on võimalus neile, kes on omandanud suurema pädevuse ning julgevad ja soovivad vastutust võtta. Suurima takistusena kirjeldasid mitmed panelistid, et teatud riikides ei ole määramisõigust saanud rakendada, kuna puuduvad vastavad õigusaktid ning arstide vastuseis ei ole raugenud. Aga on ka positiivseid muutusi, sest üha rohkem riike teeb julgeid otsuseid ning usaldab eriõdesid.
Umbes kolmandik õdedest kaalub tervishoiust lahkumist
Ületöötamisel ja vaimse tervise probleemidel peatuti nii ettekannetes kui ka postritel. See, kui ulatuslik on meie õdede vaimse tervise trauma seoses COVID-19ga, selgub tegelikkuses alles pärast pandeemiat. Samas tuleb tõdeda, et kõik riigid (sh Eesti) jõudsid sarnastele tulemustele, kui uuriti õdede tundeid seoses pandeemiaga – õed on väsinud, ületöötanud, vaimselt murdumise äärel ning 30–40% õdesid kaalub tõsiselt, kas jätkata oma erialal. Rõhutati, et enam ei saa rääkida sellest, et õdedele vaimse tervise toetuse pakkumine on nn motivatsioonipaketi osa, vaid see peab olema norm ning kuuluma iseenesestmõistetavalt õdede töökeskkonda.
Lõpetuseks on oluline mainida, et pandeemia on toonud kaasa suure muutuse – me pole kunagi varem teinud nii palju rahvusvahelist koostööd! Mitte kunagi varem ei ole Eesti Õdede Liit (EÕL) nii palju iganädalaselt suhelnud teiste riikide õendusvaldkonna esindajatega. Praegu tunneme väga selgelt, et Eesti õendus on maailma õenduse osa. EÕL panustas kongressi ettevalmistamisse seekord mitmel viisil. Edastasime avatseremooniale tervitusvideo, osalesime esimesel päeval toimunud Euroopa sessiooni ettevalmistamisel ning Eesti hea juhtimispraktika näide eesotsas Linda Jürissoni kogemusega talletati ka videole kõigile vaatamiseks. Lisaks avanes kongressi viimasel päeval Gerli Liivetil EÕLi ja Euroopa esindajana harukordne võimalus esitada küsimus WHO juhile dr Tedrosele: kuidas saab WHO toetada riike, kellel ei ole riiklikult määratud CNOd (õendusjuhti) ja kellel on keerukas rakendada oma riigis eriõdesid? Dr Tedros kinnitas, et WHO toetab mõlemat algatust ning oma ametlikes soovitustes on toetus õenduse arendustegevustele alati olemas.