Vahel ei tea, kes sa päriselt oled ja kus on su koht selles maailmas. Suhted on keerulised, seksuaalsus natuke hirmutav ja emotsioonid käivad üles-alla. Medicumi ämmaemandad-noortenõustajad on toeks noore teekonnal täiskasvanuks saamisel. Teemat avab ämmaemand-noortenõustaja ja vaimse tervise õde Velly Roosileht (fotol).
Millised mured on tänapäeva noortel?
Olen noortega töötanud üle kümne aasta. Kui alguses tuldi noortenõustaja juurde rohkem analüüsideks ja rasestumisvastaste vahendite saamiseks, siis nüüd võtab ligi poole tööajast just vahetu nõustamine.
Noori mõjutavad sotsiaalmeedia, influencer’id, suhtlusvõrgustikud ja eakaaslased. Võib tekkida tohutu surve ja ärevus kuhugi kuuluda või murelikkus, kui noor jääb n-ö kambast kõrvale. Tihti kardetakse günekoloogilist tooli, aga alati ei ole noorele läbivaatust vaja. Viimasel ajal on esiplaanil ka vaimse tervise teemad.
Mis vanuses teie juurde tullakse?
Medicumi noorte nõustamiskeskus on mõeldud kuni 26-aastastele noortele (k.a), nii poistele kui ka tüdrukutele. Meil on nii 14-aastaseid pöördujaid kui ka nooremaid, isegi 10–11-aastaseid. Tulla võib üksi või koos sõbraga. Nõustamine on tasuta, seda ka ravikindlustamata noorele.
Hea on tõdeda, et noored on üpris teadlikud ja julged meie poole pöörduma. Ajad täituvad kiiresti, seega võib öelda, et meid leitakse üles. Kui noor on korra juba käinud ja saab aru, et meil on toetav ja sõbralik keskkond, tuleb ta teinegi kord.
Mis hetkel peaks noor nõustamiskeskusesse tulema?
Kindlat vastust sellele ei ole. Kui tekib mõni küsimus näiteks seksuaalsuse, suhete või teiste teemade suhtes, millele ei ole vastust saanud või millest ei julge pereringis rääkida, võib julgelt vastuvõtule tulla – nõustamise pool ongi kõige olulisem. Me ei hakka moraali lugema, oleme selleks, et kuulata ja vajadusel leida parim pakutav abi.
Kas mõnikord peate ka vanemaga ühendust võtma?
Kui noor tuleb ainult nõustamisele, on võimalik, et vanem ei teagi, et ta on meie juures käinud. Samas kui tuleb teha analüüse ja retsepte välja kirjutada, siis need on terviseinfosüsteemis nähtavad ka lapsevanematele.
Kui noor ei julge vanematele mingist teemast rääkida, saame olla justkui lüliks suhtluse vahendamisel ehk toetada ja julgustada ning jagada näpunäiteid, kuidas probleemist kodus rääkida. Näiteks olukorras, kus teismeline on rasedaks jäänud, aga ka teiste keerulisemate olukordade puhul.
Esmalt püüamegi noort julgustada ise oma muredest rääkima. Mõnikord oleme kutsunud noore koos vanemaga vastuvõtule, et lahendamist vajavat küsimust arutada ja üheskoos sellest rääkida. Minu tööpraktikas on seda juhtunud harva. Enamasti on noorel olemas vähemalt üks täiskasvanu, kellele julgetakse oma raskustest rääkida ja kelle abil saavad olukorrad lahendatud.
Juhul kui visiidi käigus selgub midagi, mis seab noore elu ja tervise ohtu, tuleb meil sellest teavitada ka lapsevanemat. Mõnikord on vajalik kaasata sotsiaaltöötaja, lastekaitse ja isegi politsei. Seda tegevust tuleb noorele arusaadavalt selgitada ja kindlasti mitte teha seda salaja.
Kuidas noorega suhelda nii, et ta oleks avatud, julge ja aus?
Soovitan ise ennetavalt teemasid püstitada. Noorega tuleb olla sõbralik ning oluline on mõistmine ja kuulamine. Eks see ongi põhiline. Esimese asjana tahaks oma elukogemusele toetudes kohe nõu anda. Sellest tuleb aga üle olla ja esmalt on oluline kuulata. Kui hakata kohe moraali lugema ja nõu andma, siis tõenäoliselt nooruk teinekord enam oma mure või küsimusega ei tule.
On asju, mida me noortelt kuulda ei sooviks, kuid seda, et neid meile räägitakse, tuleb tõlgendada kui usalduse märki. Rahulik ärakuulamine, olemas olemine ja märku andmine, et minu kui nõustajaga on turvaline, aitab noorukil meelsamini nõuandeid vastu võtta ja ta tuleb nõustamisele järgmiselgi korral.
Kui lapsevanem tunneb, et ei oska noorele nõu anda, või märkab, et tema laps on mures, aga ei tihka sellest rääkida, võib ta julgelt suunata noorte nõustamiskeskusesse.