Ajakirjaklubidel on tervishoius pikaajaline traditsioon ning algselt oli seda tüüpi õppevorm rohkem levinud arstkonna hulgas. On leitud, et õenduse valdkonnas parandavad ajakirjaklubid töötajate lugemisharjumusi, teadmisi epidemioloogiast ja statistikast ning toetavad meditsiinilise kirjanduse kriitilise hindamise oskust.
Kiirelt arenevas tervishoius on pidev professionaalne areng väga tähtis. Tõenduspõhine praktika nõuab asjakohaseid teadmisi ja oskust navigeerida teaduskirjanduse rikkalikus maailmas, kus tõetera tuleb otsida nii kvaliteetsete kui ka vähem kvaliteetsete allikate seast.
2023. aasta jaanuaris sündinud Kliinikumi ajakirjaklubi ühendab nii õdesid, ämmaemandaid, füsioterapeute, bioanalüütikuid, klienditeenindusvaldkonna inimesi kui ka üliõpilasi. Kui kokku saavad eri valdkondade kirglikud esindajad, sünnivad arendavad diskussioonid, huvitavad vestlused ja ideed.
Sisukas sissejuhatus on edu alus
Teadus on tõsine asi ja sellega nalja ei tehta. Kui asjad on aga ülemäära tõsised, võib juhtuda, et need teevad ettevaatlikuks ning pigem pärsivad kui soodustavad osalussoovi. Seepärast on meie jaoks oluline hoida kokkusaamistel õhkkond toetav ja edasiviiv.
Esimest ajakirjaklubi kohtumist alustas Kliinikumi meditsiiniinfo keskuse töötaja lühikese ülevaatega allikakriitilisusest, mis toetaks edasist tööd teadusartiklite leidmisel ning hindamisel. Vastavalt ajakirjaklubi kontseptsioonile valisime üheskoos esimese analüüsitava artikli, milleks osutus ajakirjas The British Medical Journal avaldatud artikkel „Parachute use to prevent death and major trauma when jumping from aircraft: randomized controlled trial“. Klubis osalejad analüüsisid hoolikalt uurimismeetodeid ja hindasid uuringutulemuste usaldusväärsust. Arutelus tunnistati, et hoolimata väärikas ajakirjas avaldamisest ei olnud analüüsitud artikkel tõenduspõhine ning pakkus humoorikat äratundmist teadusartiklite kriitilise hindamise vajalikkusest.
Osalejate tagasiside on väärtuslik
Osalejad on tänaseks lugenud artikleid mitmesugustel teemadel, näiteks kiusamise mõjust töökohal nii patsiendiohutuse kui ka personali vaates, virtuaalreaalsusprillide kasutuskogemusest palliatiivravis, isikukaitsevahenditega seotud nahakahjustuste ennetamisest, Rafaela mõõdiku valiidsuse ja reliaabluse hindamisest, sünnitusvägivalla nähtusest, kliinilise praktika juhendajate pädevusest ja generatsioonide teemast juhtimise vaates.
„Kliinikumi ajakirjaklubis osalemine on pakkunud mulle rohkelt uusi teadmisi ja arusaamu, mida tööelus rakendada. Näiteks on eri põlvkonnad kujunenud tänapäeva juhtidele väljakutseks, sest iga põlvkond toob kaasa unikaalsed väärtused, ootused ja tööstiilid, mille mõistmine ja vastastikune kohanemine on hea töökeskkonna hoidmisel vältimatu. Tänu ajakirjaklubi aruteludele on mul lihtsam arvestada eripalgeliste meeskondade vajaduste ning motivatsiooniallikatega,” ütleb ajakirjaklubis osaleja ning Kliinikumi õenduse ja patsiendikogemuse juht Ilona Pastarus.
Külalisesinejad ja kogemuste jagamine
Igakuistel ajakirjaklubi kokkusaamistel oleme kohtunud ka külalisesinejatega. Väga emotsionaalne oli kohtumine astrofüüsiku ja poliitiku Ene Ergmaga, kes avas naisteadlaseks kasvamise tagamaid ning jagas oma mõtteid tänasest teadus- ja poliitmaastikust. Tulemata ei jäänud ka küsimus maavälise elu kohta, mille vastus on teada vaid ajakirjaklubis osalenutele.
Lisaks on meil külas käinud Janne Kommusaar peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudist. Tema teadustöö Turu Ülikooli doktorandina käsitleb aktuaalset digipädevuste teemat. Esinenud on õendusteaduse magistriõppe üliõpilased, kes tegid ettekandeid oma magistritöödest ning käsitlesid põhjalikumalt ühte oma magistritööga seotud artiklit.
Teadustöö on põnev ning eelkõige teenib selline lähenemine patsientide huve. Kliinikumi ajakirjaklubi on suurepärane näide sellest, kuidas teaduspõhine arutelu ja koostöö toetavad pidevat professionaalset arengut ja innovatsiooni.