Katarakti ehk hallkae operatsioonide arvu tõusu tõttu pikenevad järjekorrad operatsioonijärgsesse kontrolli. Tartu Ülikooli Kliinikumis (TÜK) teevad neid kontrolle ka eriväljaõppe saanud õed.

Kadi Rätsep ja Age-Midrit Rohusalu uurisid 2021. aastal Tartu Tervishoiu Kõrgkooli kliinilise õenduse magistriõppes võimalust kaasata õdesid katarakti patsiendi raviteekonda. Magistritöö raames kirjutati arendusprojekt, mille eesmärk oli avada eriõe iseseisev ambulatoorne vastuvõtt TÜK silmakliinikus aastal 2022 katarakti operatsioonijärgsele patsiendile.

Arendusprojekti ajendas katarakti operatsioonide arvu kasvutrend, mis on oluliselt pikendanud operatsioonijärgse kontrolli järjekordi TÜK silmakliinikus. Eriõe vastuvõtu avamisega loodeti parendada teenuse kättesaadavust, suurendada patsiendikeskset lähenemist ning lühendada ravijärjekordi.

Vajadus kirurgiliseks raviks on kasvanud

Katarakt ehk hallkae on peamine pimedust põhjustav haigusseisund kogu maailmas ja sageduselt teine nägemispuuet põhjustav haigus üle 50-aastaste inimeste seas. Silmaläätse hägustumine ning nägemisteravuse langus toimub järk-järgult. Ainult kirurgilise ravi teel on võimalik haigusprotsessi peatada.

Maailma Terviseorganisatsiooni WHO andmetel on hinnanguliselt 65,2 miljonit inimest maailmas katarakti haigestunud. Kuna demograafilised näitajad prognoosivad rahvastiku vananemist, on nii Eestis kui ka mujal maailmas oodata pidevat abivajajate arvu tõusu.

Tervise Arengu Instituudi andmetel on katarakti operatsioonide arv Eestis kümne aastaga kasvanud umbes 1,8 korda: 2009. aastal teostati katarakti puhul 10 587 kirurgilist sekkumist, 2019. aastal 18 707.

TÜK silmakliinikus teostati 2020. aastal kokku 4281 katarakti lõikust. Tartu maakonnas elavate patsientide osakaal sellest oli 1505. Samal aastal teostati operatsioonijärgseid kontrolle oftalmoloogide poolt 861 korral.

Õdede kaasamine katarakti raviteekonda

Enne arendusprojekti rakendamist tegid TÜK silmakliinikus operatsioonijärgseid järelkontrolle vaid oftalmoloogid või oftalmoloogia residendid. Katarakti operatsioonide arvu tõusutrend on pikendanud järelkontrolli. 2021. aasta septembri seisuga tuli vastuvõttu oodata kolm nädalat, ehkki soovituslik on operatsioonijärgne kontroll teostada seitsme päeva jooksul pärast operatsiooni.

Kuigi operatsioonijärgsel perioodil on tüsistuste esinemissagedus võrdlemisi väike, on järelkontrolli üks peamisi eesmärke just tüsistuste välistamine või varajane tuvastamine ning sekkumine, et optimeerida operatsiooni lõpptulemust. Peamisteks põletikulisteks leidudeks on tavaliselt erinevad eeskambri reaktsioonid, silmalaugude turse, silmavalu, halvenenud nägemine ja operatsioonihaava aeglane paranemine. Kõige tõsisem võimalik komplikatsioon on silmasisene bakteriaalne põletik ehk endoftalmiit, mis võib põhjustada täielikku nägemise kaotust. Sarvkesta turse, silma siserõhu tõus, maakuli turse, läätse asendi muutus ja refraktiivne kõrvalekalle võivad tekitada ka udusust ning nägemisteravuse langust.

Hea nägemisteravuse saavutamiseks ja tüsistuste ennetamiseks on oluline järgida operatsioonijärgseid juhiseid, mis soodustavad paranemist ja kirurgilisest protseduurist taastumist, parandavad sõltumatust ja iseseisvust ning vähendavad ärevust.

Operatsioonijärgse järelkontrolli kättesaadavuse parendamiseks nägid arendusprojekti autorid ühe võimaliku lahendusena luua eriõdede iseseisev vastuvõtt katarakti patsientidele, kelle operatsioon kulgeb tüsistusteta. Kuigi õdede kaasamist katarakti patsiendi raviteekonda on süstemaatiliselt võrdlemisi vähe uuritud, on avaldatud väiksemaid uuringuid, kus eeltoodul on olnud uuringute kohaselt positiivne mõju.

Näiteks Kirkwood jt (2006) uurisid Austraalias õe iseseisva vastuvõtu rakendamist katarakti ravis nii enne kui ka pärast operatsiooni. Uurimuses võrreldi õdede ja arstide patsiendikäsitlust ning leiti, et mõlemal juhul vastas osutatud teenus kvaliteediindikaatoritele ning oli patsiendi jaoks ohutu. Lisaks selgus, et õdede kaasamisega vähenesid ambulatoorse vastuvõtu ja ka katarakti operatsiooni järjekorrad. Patsientide tagasiside küsitluses peegeldus rahulolu neile osutatud teenuse ning operatsioonile pääsemise ajaga.

Õe ambulatoorne vastuvõtt on mitmekülgne

Eriõdede tegevuste väljaselgitamiseks katarakti patsientide operatsioonijärgses vastuvõtus koostati lühiuurimusena integreeritud kirjanduse ülevaade.

Teemakohase kirjanduse leidmiseks kasutati Web of Science’i ja PubMedi otsingumootoreid. Uuringusse kaasati ingliskeelsed artiklid, mille võtmesõnad haakusid käesoleva tööga, mis olid avaldatud vahemikus 2010–2021 ja mille sihtgrupiks olid täiskasvanud patsiendid. Kriteeriumide hulka kuulus ka operatsioonijärgsete tegevuste ja kontrollide teostamise aja kirjeldus.

Leiti, et katarakti operatsioonijärgse ambulatoorse vastuvõtu eriõe tegevusteks on seisundi hindamine ning patsiendi õpetamine ja nõustamine. Peamised uuringud on silmarõhu mõõtmine, nägemisteravuse kontroll ning vaatlus pilulambiga, millega kontrollitakse silma anterioorset ja posterioorset segmenti. Pilulambiga vaatlusel hinnatakse pupilli kuju, kunstläätse asetust ning haava terviklikkust Seideli testiga. Silmarõhu mõõtmiseks kasutatakse Keeleri kontaktivaba tonomeetriat või Goldmanni aplanatsiooni tonomeetriat. Patsientidel mõõdetakse refraktsiooni ning nägemisteravuse kontrolliks kasutatakse LogMARi või Snelleni diagrammi.

Vastuvõtul kontrollitakse ka manustavate silmatilkade ja käsimüügiravimite korrektset kasutamist ja antakse nõu, mida patsient peab edasi tegema. Nõustamise peamine eesmärk on patsiendi kaasamine ravi- ja paranemisprotsessi ning parima võimaliku enesehoolduse saavutamine.

Ambulatoorsete vastuvõttude kõrval oli maailmast näiteid, kus operatsioonijärgseid kontrolle tehti ka telefoni teel. Kaugvastuvõtul tugineti peamiselt struktureeritud küsimustikele, mis aitasid hinnata patsiendi esmast seisundit ning hügieenireeglitest ja raviskeemist kinnipidamist. Samuti soodustasid need patsiendiõpetust.

Integreeritud koostöö õdede ja arstide vahel

Patsiendi turvalisus ja rahulolu on oluline kvaliteediindikaator, mistõttu on õendusabi tagamisel vajalik eriõdede spetsiifiline väljaõpe ning tegutsemine tõenduspõhise standardi või tegevusjuhendi alusel. Eriõdede kaasamise eelduseks on tervishoiutöötajate hea koostöö ning kindlaksmääratud pädevuspiirid. Õe ülesanne on välja selgitada patsiendi terviseseisund ja tunda ära olukorrad, mis vajavad konsulteerimist oftalmoloogiga. Vajadusel suunatakse patsient arsti erakorralisele vastuvõtule.

Töö autorite arvates võimaldab iseseisva ambulatoorse õendusabi osakaalu suurendamine vähendada ootejärjekordi ja suunata otstarbekamalt arstide töökoormust. Samuti on õe vastuvõtt pikem, mis võimaldab õdedel pakkuda patsiendikesksest ja kvaliteetset tervishoiuteenust.

Arendusprojekti raames koostasid autorid koos TÜK silmakliiniku juhtkonnaga eriõe iseseisva ambulatoorse vastuvõtu struktuuristandardi operatsioonijärgsele katarakti patsiendile. Muu hulgas koostati tegevusjuhend ja algoritm kiiret arstiabi vajavatele patsientidele. Teoreetilise väljaõppe eest hoolitses TÜK silmakliiniku juhataja dr Mikk Pauklin ja praktilise väljaõppega toetasid katarakti operatsioone teostavad kirurgid ja nende residendid.

Ehkki eesmärk on, et tulevikus teostavad vastuvõtte vaid eriõed, kaasati esialgu projekti ka eriväljaõppe saanud õed. Pärast teoreetilist ja praktilist väljaõpet alustasid eriõed ja õed 2022. aasta oktoobrist katarakti patsiendi operatsioonijärgse ambulatoorse vastuvõtuga. Sellest hetkest alates ei ole oftalmoloogid ja oftalmoloogia residendid operatsioonijärgseid vastuvõtte enam teinud. Praegu teevad vastuvõtte neli õde, kuid väljaõppe on läbinud isegi rohkem õdesid ja eriõdesid. Vastuvõtud toimuvad SA TÜK Kvartali keskuse ja Annelinna Tervisekeskuse kabinettides.