Eriõde on õde, kes on läbinud õe erialase koolituse või terviseteaduse magistriõppekava ühel õendusabi erialal ning on omandanud õpitud erialal suurema kliinilise pädevuse ja otsustusoskuse. Samuti on eriõel valmisolek töötada nii iseseisvalt kui ka interdistsiplinaarses meeskonnas ning eest vedada uurimis- ja arendustööd.
Õendusdiagnoosid ja õendussekkumised
Eriõdesid on õpetatud Eestis 2006. aastast ning käesoleval aastal oleme jõudnud eriõdede osaliste pädevuste rakendamiseni tervishoius. Eriõel on pädevus korraldada patsiendile esmane vastuvõtt ja jälgimine igal tervishoiu tasandil, andes esmase hinnangu patsiendi terviseseisundile, sh püstitades õendusdiagnoosi ning kavandades õendussekkumised, mis patsiendi seisundit parandavad. Samuti püstitatakse koos inimesega tema terviseseisundiga seonduv eesmärk, mille poole ühiselt püüeldakse ehk õendustulemus, mille poole õendussekkumistega liigutakse.
Õendusdiagnoos ei dubleeri RHK (rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon) diagnoosi. Õde teab kindlasti arsti poolt patsiendile pandud diagnoosi, aga õendusdiagnoos lähtub inimese terviseseisundist, kirjeldab inimesel esinevaid sümptomeid ja ei pea alati olema seotud arsti diagnoosiga. Nii nagu ühe ja sama diagnoosiga inimestel pole täpselt ühesugused vaevused, nii ei ole ka õendusdiagnoosid erinevatel inimestel identsed. Arst ei pea õendusdiagnoose õppima hakkama, kuid nende regulaarsel kasutamisel õdede poolt leiab arst sealt kindlasti kiiret informatsiooni ja abi patsiendi terviseseisundi ning murede paremaks mõistmiseks.
Eriõe õigused
Eriõel on mitmeid lisaõigusi. Magistrikraadiga ehk pikema õppega eriõel on piiratud retseptiõigus, aga nimekiri ravimitest, mida eriõde välja kirjutada saab, on alles lühike. Ühiselt peame jõudma kokkulepeteni, kuidas ravimite väljakirjutamise ja retseptide pikendamisega edasi liikuda. Siinkohal saavad arstid appi tulla ja kolleegidega arutelud algatada.
Eriõdedel ja õdedel on õigus tellida teatud diagnostilisi analüüse ja uuringuid. Lisandunud on abivahendite väljakirjutamise õigus, vastav õpe on lisatud ka õdede põhiõppesse. Õdedel ja eriõdedel on ka töövõimetuslehtede avamise ja sulgemise õigus ning praegu oodatakse väga, ka patsientide poolt, eriõdede meditsiiniseadme väljakirjutamise õigust.
Eriõe õigus suunata patsienti teise tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule hakkab samm sammult tõeks saama. Ükski õigus ei tähenda aga selle 100% rakendamist kõikide eriõdede poolt. Alustame ikka algusest. Eesti Õdede Liidu ettepanek on õiguste laiendamisega edasi liikuda eelkõige asutuse põhiselt, kuna Eestis on tervishoiuasutused oma arengult ja valmisolekult eriõdesid rakendada äärmiselt erinevad. Eeltingimuseks on eelnevad kokkulepped osapoolte vahel.
Eriõe e-konsultatsiooni kasu
Meeskonnatöös suudame ühiselt tegutseda selle nimel, et väheneks risk patsiendi „kukkumiseks“ teenuste/spetsialistide vahele ning muuta vajalik teenus patsiendi jaoks mugavamaks ja kiiremaks. E-konsultatsioon muudab patsiendile ja tema lähedastele teenuse ka odavamaks, sest tekib võit sõidu- ja ajakulus. Praegu peab patsient saatekirja saamiseks pöörduma arsti poole ka juhul, kui eriõe vastuvõtul on tuvastatud lisakonsultatsiooni vajadus, sh ka näiteks teise õe või eriõe teenusele. Ravijärjekorrad on eriarstidele pikad ning uued võimalused eriõdede vastuvõttude osakaalu tõusuga kiirendavad raviteekonda.
Kui telefonivestlusel abi küsimine, sh ka teise õe või eriõe käest asendub e-konsultatsiooniga, on saadav info täpsem, üle kontrollitav (kirjalik konsultatsioon) ja kiirem. Sellest lähtuvalt võib eeldada, et haiguse/kahjustuse süvenemise aeg on lühem ja seeläbi paranemine/tervistumine või normaalse elukvaliteedi säilitamine tõenäolisem.
E-konsultatsioon ei tähenda ilmtingimata visiiti teisele spetsialistile, vaid näiteks raviskeemi või edasise tegevuse osas info küsimist. Nii saab info vahendatud juba tuttava spetsialisti kaudu, kellega on inimesel usalduslik suhe ning seeläbi tõuseb ravisoostumus. Eriõed mõistavad, et e-konsultatsioon peab sisaldama piisava info esitamist ning osadel tingimustel ei saa e-konsultatsiooni kasutada.
Eriõe poolt määratud e-konsultatsioon on patsiendi toimetuleku toetamine multiprofessionaalse koostöö kaudu olukorras, kus patsient ei vaja diagnoosimist ja ravi määramist. Praegu peab eriõde saama e-konsultatsiooni teha ka õega, sest eriarstiabis töötavad paralleelselt eriõdedega väga kitsaste spetsialiseerumistega õed, kelle ressurssi ja teadmisi on oluline rakendada. E-konsultatsiooni on õenduses vaja juhtudel, kus eriõe pädevus ei ole piisav antud patsiendi konkreetse probleemi lahendamisel, kuid arsti pädevus veel ei ole vajalik. Peamiselt on need üht või mitut kroonilist haigust põdevad patsiendid, kelle seisund vajab regulaarset jälgimist, ravisoostumus hindamist või kelle terviseseisundis on muutused.
Analüüside ja uuringute osas, mis peavad olema enne e-konsultatsiooni tehtud, võib lähtuda eriarstiabi ja perearstiabi e-konsultatsiooni raames tehtud kokkulepetest. Perearstiabis ei ole otsest vajadust eriõde-eriarst suunalise e-konsultatsiooni järele, sest perearstiabis on üldiselt hea meeskonnatöö ja kui vajalik on eriarsti konsultatsioon, siis selle otsuse teeb ka tulevikus ilmselt ikka perearst. Eriarstiabis on e-konsultatsioon vajalik eriõe-eriarst suunal juhul, kui raviteekonnal on vastavad kokkulepped tehtud, et toetada ravi järjepidevust või kliinilist vajadust. Samaaegselt tuleb tähelepanu pöörata sellele, et konsultatsiooni vajadus võib olla ka tervel patsiendil, näiteks esmatasandil. Usaldagem teineteist ja areneme koos, et saaksime koos inimestele paremat ja õigeaegsemat tervishoiuteenust pakkuda.
Eriõe baaspädevuste kirjelduse Eestis leiab siit: https://www.ena.ee/wp-content/uploads/2022/04/Erioe-baaspadevused-1.pdf
Eriõe rahvusvahelised alusmaterjalid leiab siit: https://www.icn.ch/system/files/documents/202004/ICN_APN%20Report_EN_WEB.pdf