Alati ei pea jääma ootama eriarsti visiiti, sest mõnedki mured saavad lahendatud ka eriõe vastuvõtul. Alates 1. aprillist saavad eriõed õpitud teadmisi veelgi rohkem praktikas kasutada.
Tervisekassa eestvedamisel toimus 2021.–2023. aastal eriõe katseprojekt, millega selgitati välja, millistes kliinilistes tegevustes saab eriõdede pädevust suurenda ja millised muudatused töökorralduses teha, et laiendada eriõdede vastutust ja õigusi.
Projektis osalesid Tartu Ülikooli Kliinikum, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Ida-Tallinna Keskhaigla, Lõuna-Eesti Haigla ja Viljandi Haigla. Neis haiglates toimusid laiendatud õigustega eriõe vastuvõtud ning Tervisekassa hindas eriõe teenust nii kvaliteedi kui ka kvantiteedil põhinevate tulemuste kaudu.
Vajalikud muudatused eriõe töös
Tervisekassa õendusabi teenusejuhi Aivar Koppase (fotol) sõnul selgusid kvalitatiivsest analüüsist, mis käsitles eriõdede õiguste laiendamist, mitmed vajalikud muudatused: teatud juhtudel eriõe juurde saatekirjata pöördumise võimalus, suunamised ja retseptiõiguse laiendamine. „Eriõe haridus on piisavalt kõrgel tasemel, et anda eriõdedele õigus kõikide korduvretseptide kirjutamiseks. Selle tulemusel saaksid patsiendid kiiremini vajalikud ravimid kätte ja patsienti ei oleks vaja suunata perearsti või eriarsti juurde,“ tõdeb projektis osalenud Põhja-Eesti Regionaalhaigla õendusdirektor Katre Zirel.
Analüüsist selgus, et eriõel peaks olema õigus ka meditsiiniseadme kaartide koostamiseks. „Seni tuli diabeeti põdev patsient suunata eriõe juurest meditsiiniseadme kaardi väljastamiseks kas eriarsti või perearsti juurde. See tekitas niigi pikkadele ravijärjekordadele lisakoormust juurde,“ ütleb Koppas.
Vajalikuks peeti ka eriõdedele eriarsti, teise eriõe või pereõega e-konsultatsioonide võimaldamist. „Tugev vajadus e-konsultatsiooni järele ilmnes just endokrinoloogia erialal. Tänu eriõe ja endokrinoloogi e-konsultatsioonile on võimalik kiirelt ja efektiivselt saada raviskeemile tagasisidet olukorras, kus eriarsti ravijärjekorrad on väga pikad ja tegemist on ajakriitilise olukorraga, näiteks gestatsioonidiabeedi korral insuliinravi määramine,“ kirjeldab Koppas.
Eriõe vastuvõttudest võidavad nii patsiendid kui ka personal
Projekti käigus hinnati patsiendi ja personali rahulolu enne ja pärast eriõe teenuse lisandumist. Selgus, et pärast eriõe teenuse lisandumist oli nii patsiendi kui ka töötajate rahulolu raviteenusega suurem. Mitme eriala puhul ilmnes, et perioodil, mil eriõde teenust pakkus, vähenes keskmine ooteaeg eriarsti vastuvõtule.
Tervisekassa õendusabi teenusejuhi sõnul käivitusid suuremates haiglates eriõe vastuvõtud edukalt ja ka haiglate tagasiside eriõdede tööle oli positiivne. „Projekti käigus tegi Tartu Ülikooli Kliinikumis endokrinoloogia eriala diabeediõde juba paari kuuga üle 90 vastuvõtu. Põhja-Eesti Regionaalhaiglas oldi jälle väga rahul pulmonoloogia eriõe vastuvõttudega, mis vabastas arsti tööaega tegeleda uute patsientidega,“ ütles Koppas.
Põhja-Eesti Regionaalhaiglas alustati projekti raames eriõe vastuvõttudega neljal erialal: haavaravi, pulmonoloogia, intensiivravi ja veresoonte kirurgia. „Patsiendid tõid välja, et õel on rohkem aega kuulata ja läheneda muredele isiklikumalt. Ka arstid tunnustavad eriõdede tööd, öeldes, et eriõe vastuvõtt vähendab kindlasti eriarstide järjekordi,“ ütleb Zirel. „See kõik mõjutab lisaks patsientidele ka kliinikumi töötajate rahulolu raviteekonna korraldusega. Patsient saab vajalikul tasemel abi, ravimeeskonnas ei toimu tegevuste dubleerimist ning arst saab viivitusteta tegeleda hästi jälgitud ja ettevalmistatud patsiendiga. Heaks näiteks on ortopeediaõdede panus endoproteesimise teekonnal,“ lisab Tartu Ülikooli Kliinikumi õenduse ja patsiendikogemuse juht Ilona Pastarus.
„Projekti tulemused ja haiglate tagasiside kinnitavad, et patsientidel, kelle raviteekonnal on lisaks eriõde, on suurem rahulolu ja parem kättesaadavus raviteenustele. Ka raviteekonnaga seotud tervishoiutöötajatel on suurem rahulolu töökorraldusega,“ kinnitab Koppas. Sellest tulenevalt hakkas Tervisekassa alates 1. aprillist 2024 rahastama eriõe teenust kõikide oma lepingupartnerite juures, kes vastavad etteantud tingimustele: teenuse osutaja on omandanud eriõe III taseme pädevuse, töötab eriõena eraldi töölepingu algusel, täidab eriõe pädevust nõudvaid ülesandeid ja eriõe roll raviteekonnal on asutusesiseselt dokumenteeritud ja paigas.