Tagasivaade tehtud tööle Eesti Õdede Liidus

Tegutsemistempo Eesti Õdede Liidus on võrreldav ralliraja kiirustega ning mastaabiltki on käidud läbi kogu maailm. Tee, mida mööda meie sõidame, on aga rallirajast oluliselt laiem. Kaheksa aastat on möödunud linnulennul. Tänaseid kokkuvõtteid tehes vaatame tehtule uhkusega. Õeskond on muutunud tugevamaks, julgemaks ning teadlikumaks.

Eesti Õdede Liit on 100-aastane ligi 4000 liikmega organisatsioon, mis on suutnud luua laiapõhjalise kaasatuse ning koondanud sadu õdesid arendustegevuste eesotsa ja tagant tõukajaks. Eesti Õdede Liit tegutseb vaid liikmemaksudest ja suudab pakkuda oma liikmetele koolitusi, hüvitisi, motivatsiooniüritusi ja tööõigusalast tuge. Samuti saab osaleda kõikides tervishoiu arendustegevustes, lüüa kaasa tervishoiuvaldkonna koolide arendustegevuses ning olla rahvusvahelisel õendusareenil tegija.

Tegevused, mille üle oleme uhked

Oleme Eestis rajanud tee eriõenduse arengule, mille alguses on praegu veel mitmed Euroopa riigid. Oleme suutnud luua uusi teenuseid ja koostanud nende rakendamiseks juhiseid. Samuti lööme kaasa ravi- ja patsiendijuhendite ning raviteekondade meeskondades. Õdede esindatus on erinevates töörühmades tõusnud kordades. Info, tagasiside ja ettepanekute kogumine on muutnud sisendi andmise nii seadusandluse muutmiseks ja erinevate teemade kooskõlastamiseks kui ka kollektiivlepingu läbirääkimisteks või teenuste muutmiseks oluliselt kvaliteetsemaks. Õdede võrgustik töötab üle Eesti.

Muudetud seadusandlus, mille alusel on õdedele lisandunud abivahendite väljakirjutamise õigus, töövõimetus- ja hoolduslehtede avamise ja sulgemise õigus ning eriõdedele retseptiõigus, on jäämäe tipp. Ettepanekuid on tehtud rohkem kui poliitikud ja ametnikud on suutnud ellu viia, kuid õenduse- ja ämmaemanduse arengustrateegia 2021–2030 on ühendanud mõtted, mis on jõudnud juba järgmistesse riiklikesse ettevõtmistesse ja arengukavadesse.

Praktika juhendamise analüüs ja praktika rahastamine, konsensuslepe õdede õppesse vastuvõtunumbrite kokkuleppimiseks või ka töö 3N ehk NANDA, NIC, NOC rakendamiseks on tekitanud tihti lootusetu tunde, kuid järjekindlus viib sihile ning nendelegi tegevustele on elu sisse puhutud.

Ametiühingu tegevused on hädavajalikud

Elame endiselt olukorras, kus ametiühinguid ei võeta sageli tõsiselt. Streikimine ei ole eestlasele omane ja ikka püütakse heaga ka siis, kui enam ammu ei peaks. Kollektiivlepingutega saavutatud palgatõusud on aidanud õe ametit au sees hoida ning töökoormuse teemad ja läbipõlemine on saanud vajaliku tähelepanu, kuigi selles valdkonnas päris lahendusi veel pole.

Organisatsioonide tasandil ei ole võimalik enam üksikule töötajale liiga teha. Ükskõik, kas see juhtub tahtmatult või tahtlikult, kuid nõu ja vajadusel juristi abi on saanud meie liikmetele käega katsutavaks. Ametiühingud peavad tegutsema sõltumatult ja seda oleme me teinud.

Rahvusvahelisus toetab

Sõpru ja saatusekaaslasi on meil üle maailma. Meil on, kellelt küsida ning kelle andmeid, teadmisi ja kogemusi kasutada. Saame õppida parimatelt ja oskame näha asju laiemalt. Just seda on andnud aktiivne suhtlemine kolleegidega nii Euroopa kui ka maailma õendusorganisatsioonides. Mitte ainult naabrid Soomes ja Lätis, vaid kogu maailm on koos meiega lahendamas samu probleeme. Ja päriselt on koos kergem.

Suhtlus väliskolleegidega andis meile lootust, et läbimurded on võimalikud ja fakte, mida kasutada ja millest lähtuvalt Eestis tegevusi suunata. Ütlus, mida rohkem on riigis õdesid, seda tervemad on inimesed, ei ole lihtsalt sõnakõlks, vaid seda kinnitab ka statistika. Õdede töö üks osa on ennetus- ja edendustegevus, aga sellele panustatakse Eestis veel liialt vähe. Näeme oma kolleegide näitel, et see tasub ära.

Meil on õdede näol kolleegid igas maailma nurgas. Oleme jõudnud oma arengus nii kaugele, et ülemaailmne õendusorganisatsioon ICN palus meil olla mentoriks Aafrika õendusorganisatsioonile ja andis EÕLile eelmisel aastal arendustegevuste eest pronkstaseme tunnustuse. Prantslased palusid artiklit eriõenduse arendamisest oma ajakirja ning Šveitsi õendusorganisatsioon kutsus meid e-tervise teemadel kongressile ettekannet tegema.

Väärtuslikud kogemused

Töö Eesti Õdede Liidus on andnud meile julgust ja läbirääkimiste kogemust. Oleme õppinud leidma väljapääsu rasketest olukordadest, oskame suhelda poliitikutega ning mõistame lõputu selgitustöö vajadust. Oskame leida kompromisse ja korraldada organisatsiooni tööd, pidades kõiki meie liikmeid justkui ülemusteks. Tunnustusi kinnitame veel paberkandjal, kuid muus osas oleme suutnud muuta liidu tegevuse praktiliselt paberivabaks. Oleme taganud andmekaitse ja tänapäevase infotehnoloogia standardi, korrastanud registrit ja majandanud liitu suurepäraselt.

Ajakirja Eesti Õde ümberkujundamisel õppisime, kuidas viia õdede töö inimesteni ja kuidas päriselt anda teada elanikele, mida õed teevad. Seda kõike võimaldas ajakirjade jõudmine ka raamatukogudesse, mitte ainult tervishoiutöötajateni.

Oleme parimad meeskonnatöös, leidnud vaidlustes tõe ja valusates kogemustes õiglust, oleme karastunud. Oleme olnud pettunud miljon korda ja rõõmustanud miljon üks korda. Tahaksime kõike kiiremini ja mõistlikumalt, kuid oleme pidanud ennast mahutama nendesse raamidesse, mis on meie riigis poliitikute ja ametnike poolt seatud. Me ei ole aga mitte kunagi loobunud uskumast sellesse, mida me teeme – õenduse arengusse ja õdede võimekusse.

Aeg on teatepulk üle anda

Meie ametiaeg lõpeb 2025. aasta mais ning suundume seejärel uutele väljakutsetele. Oleme sügavalt veendunud, et juhid peavad vahetuma. Üheksa aastat on parajalt pikk aeg, et sättida eesmärke ning neid ka saavutada. Oleme suutnud sättida eesmärgid ka järgmisele meeskonnale, kuid igaüks toob mängu oma vaate, uued vahendid ja teistsuguse lähenemise. Eesti Õdede Liidu juhtimine annab võimaluse kogeda suure liikmete arvuga organisatsioonis kaasamist ja arvamuste paljususes konsensuse otsimist.  Samas annab see võimaluse kogeda väikest viisi ka ettevõtlust, koos kõigi vajalike teemade valdamise õppimisega, olgu selleks IT lahendused, andmekaitse või hoopis eelarve ja auditeerimine.

Oleme veendunud, et järgmised inimesed on olemas. Inimesed, kes tahavad pooleliolevaid ja uusi asju ellu viia, ellu kutsuda, suurendada liikmete arvu ja jätkata kõrgel tasemel rahvusvahelist suhtlust. Me oleme loonud tee, millel kõndida, maja, milles toimetada ja pere, kellega teha suuri tegusid.

Me ei otsi uut Annelit ja Gerlit, me otsime Eesti Õdede Liidule uusi eestvedajaid, kelle jaoks oleme alati olemas. Meile läheb jätkuvalt korda Eesti Õdede Liidu ja õenduse areng.

Viimased uudised

Söömine vanemas eas – toit kui ravim

Põhiainevahetus hakkab aeglustuma 40.–50. eluaastast. Eakate toiduvajadus erineb laste ja noorte toitumisest.

Õe roll katarakti patsiendi raviteekonnal

Õe ülesanne on välja selgitada patsiendi terviseseisund ja vajadusel konsulteerida oftalmoloogiga.

Seksuaalsus vanemas eas, on see võimalik?

Vajame laiemat diskussiooni, et mõista ja selgitada vanemaealiste inimeste vajadust intiimsuse järele.

Onkoloogia valdkonnas töötamine pakub ka palju rõõmu

Õe töös ei tohi kaotada huumorimeelt. See aitab rasketest hetkedest üle saada.

Ole tööõigusest teadlik!

Töötaja peab muudatuste osas väljendama väga selgelt oma nõustumist või mittenõustumist.

Linda Jürisson: Ma lihtsalt ei usu, et sain 70

Nii palju häid sõnu kui selles töös ei ole ma veel kunagi kuulnud, ja need olid siirad.