Ohtlikud nakkushaigused on välditavad

Vaktsineerimine on väga tõhus meetod, millega kaitsta end vaktsiinvälditavate haiguste eest. Mida aeg edasi, seda rohkem töötatakse välja vaktsiine, et inimesed saaksid end aina enamate haiguste eest kaitsta.

Viimasel ajal on Eestis hakatud murelikult rääkima sellest, et immuniseerimisega hõlmatus on liialt kahanenud. See tähendab, et unustatud haigused võivad hakata taas sagenema. Laialdane vaktsineerimine on aidanud kõrvaldada näiteks rõuged ja lastehalvatuse ning muutnud varem levinud haigused haruldaseks, mistõttu võib inimestel tekkida tunne, et neid haigusi enam ei eksisteerigi.

Elanikkonna kaitse alus on riiklik immuniseerimiskava

Vaktsineerimise alustala on riiklik immuniseerimiskava, mis annab suunised laste vaktsineerimiseks ning tagab suure osa elanikkonna kaitsest. Eestis kehtivat riiklikku immuniseerimiskava hinnatakse pidevalt uuesti ning vajadusel täiendatakse, et võimaldada vaktsiini laiematele gruppidele ning tagada kaitse ohtlike nakkushaiguste leviku vastu.

Soovitusi muudatusteks annab immunoprofülaktika ekspertkomisjon, mis kuulub Sotsiaalministeeriumi alla. Ekspertkomisjoni kuulub ka Eesti Õdede Liit. Viimane immuniseerimiskava uuendus viidi sisse käesoleval aastal, kui kavasse lisati poisslaste HPV-vaktsiin. Riikliku immuniseerimiskava alusel teostatavad vaktsineerimised on tasuta ja lapsevanem nende eest tasuma ei pea.

Tervisekassa andmetel on Eestis viimastel aastatel laste riikliku immuniseerimiskava järgi vaktsineerimisega hõlmatus suurel määral kahanenud. 2023. aasta seisuga on Eestis ligikaudu 25 000 kuni 16-aastast last õigeaegselt vaktsineerimata. Osa lapsi ja noori ei ole saanud planeeritud ajal riiklikus immuniseerimiskavas ettenähtud vaktsiine või on saanud vaid mõne kaitsesüsti. Neile, kes on jäänud õigeaegsest skeemist välja, on võimalik teha vaktsiine hiljem eraldi rakenduskava juhise alusel.

Nõu annavad pädevad tervishoiutöötajad

Meid ümbritsev infotulv võib teha tõetruu info ja müüdi eristamise väga keeruliseks. Vaktsineerimisnõustamine algab sageli juba enne lapse sündi, lapseootuse ajal, sest esimene vaktsiin manustatakse uuele ilmakodanikule juba sünnitusmajas.

Vaktsineerimisnõustamisega tegelevad mitmed perekonda toetavad tervishoiutöötajad, nende hulgas ka haigla personal, kuigi pikemaajalisem kontakt on perekonnal enamasti pere- ja kooliõdede ning perearstiga. Vaktsineerimist ei või läbi viia iga tervishoiutöötaja. Selleks et vaktsiini manustada, on vaja esmakordselt läbida 16-tunnine immuniseerimise baaskoolitus ning seejärel tuleb iga viie aasta möödudes läbida jätkukoolitus, et olla kursis uute suundade ja põhimõtetega. Koolitus annab ikka ja jälle perede nõustamisel kindlustunnet.

Nõustamisel räägitakse nii riiklikust immuniseerimiskavast kui ka vaktsiinidest, mida inimene saab lisaks teha oma finantseeringul ja soovil, võttes arvesse oma elustiili, elukohta, reisimisharjumusi jm. Vaktsineerimisel ja nõustamisel on oluline mõista ja arvestada perekonna seisukohti, harjumusi, lapse kaasuvaid haigusi ning arutleda selle üle, millised on perekonna eelistused. Ka täiskasvanutel tuleks jälgida korduvvaktsiinide tegemise vajadust ning hoida end kursis uute vaktsiinidega, millega oma tervist kaitsta. Ka selles aitab pädev tervishoiutöötaja selgust saada.

Vaktsineerimisnõustamine eeldab tervishoiutöötajalt piisavat pädevust, et sel teemal arutleda ning leida üles murekohad, mis perekonnale kõhklusi valmistavad. Viimasel ajal võib aga nõustamistöös kokku puutuda hoopis vastupidise toreda trendiga: on inimesi, kes soovivad end vaktsineerida kõikvõimalike haiguste vastu, sest reisitakse palju, sealhulgas Euroopast väljapoole.

Vaktsiinide ajalooline positiivne mõju nakkushaigustesse haigestumise ja suremuse vähenemisele on selge. Vaktsineerimist ja vaktsineerimisnõustamist tegevate spetsialistidena peame lähtuma tõenduspõhisest informatsioonist ning koolitused on enesetäiendamiseks kohustuslikud. Nõustamisel tuleb arvestada, et tervishoiutöötajalt saadud informatsioonil ja selgitustel on väga suur roll lastevanemate vaktsineerimiseotsuse langetamisel ning  laste tervise ja seeläbi kogu elanikkonna tervise edendamisel.

Riiklik immuniseerimiskava 2024.aasta seisuga

Haigused, mille vastu saab vaktsineerida immuniseerimiskava väliselt

Viimased uudised

Söömine vanemas eas – toit kui ravim

Põhiainevahetus hakkab aeglustuma 40.–50. eluaastast. Eakate toiduvajadus erineb laste ja noorte toitumisest.

Õe roll katarakti patsiendi raviteekonnal

Õe ülesanne on välja selgitada patsiendi terviseseisund ja vajadusel konsulteerida oftalmoloogiga.

Seksuaalsus vanemas eas, on see võimalik?

Vajame laiemat diskussiooni, et mõista ja selgitada vanemaealiste inimeste vajadust intiimsuse järele.

Onkoloogia valdkonnas töötamine pakub ka palju rõõmu

Õe töös ei tohi kaotada huumorimeelt. See aitab rasketest hetkedest üle saada.

Ole tööõigusest teadlik!

Töötaja peab muudatuste osas väljendama väga selgelt oma nõustumist või mittenõustumist.

Linda Jürisson: Ma lihtsalt ei usu, et sain 70

Nii palju häid sõnu kui selles töös ei ole ma veel kunagi kuulnud, ja need olid siirad.