Mitmed tõsised ja kurvalt lõppeda võivad haigused on ennetatavad või ravitavad, kui saada jaole piisavalt varakult. Tervisekassa töötab iga päev selle nimel, et sõeluuringutel osaleks veel rohkem kutsutuid, ning planeerib uuendusi riskirühmadele.
Tervis on meie endi kätes
Eestis tehakse naistele rinna- ja emakakaela- ning kõigile inimestele jämesoolevähi sõeluuringuid. „Ootame väga oma tervist kontrollima kõiki – ka neid, kes on terved ja tunnevad end hästi. Vähihaigused edenevad enamasti aeglaselt, näiteks emakakaelavähk on ennetatav üle 90% juhtudel. Kui sõeluuringutel käiakse regulaarselt ja noored end HPV-viiruse vastu vaktsineerivad, on emakakaelavähk peagi täielikult ärahoitav,“ ütleb Tervisekassa sõeluuringute teenusejuht Maria Suurna (pildil).
„2023. aastal avastati Eestis 137 emakakaelavähi juhtumit, millest 18 leiti sõeluuringul,“ ütleb Tervisekassa statistiline programmeerija ja andmeanalüütik Ksenia Niglas. „Kuigi osakaal võib tunduda väike, tasub meeles pidada, et emakakaelavähi, aga ka jämesoolevähi sõeluuringutel otsitakse eelkõige vähieelseid seisundeid. Sellises faasis ei ole inimesel veel kaebusi tekkinud. Kui saame varakult jaole, on haigus ravitav ja inimene vähidiagnoosi ei saa,“ selgitab Suurna. See on parim võit ja tervisekasu, mida inimene sõeluuringult saab.
Eestis läbiviidavad sõeluuringud tuginevad Euroopa Komisjoni ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitustele. „Enne vähi sõeluuringu programmide rakendamise kohta otsuse tegemist tuleb kaaluda eetilisi, õiguslikke, sotsiaalseid, meditsiinilisi, korralduslikke, sotsiaal-majanduslikke, soolise võrdõiguslikkuse ning tervishoiu suutlikkuse ja ressursside aspekte. Sellest lähtuvalt on otsustatud, et rinnavähi sõeluuringule kutsutakse iga kahe aasta järel 50–74-aastaseid naisi, emakakaelavähi sõeluuringule on oodatud iga viie aasta järel 30–65-aastased naised ja jämesoolevähi sõeluuringut tehakse iga kahe aasta järel 60–68-aastastele naistele ja meestele,“ ütleb Suurna.
Sõeluuringutel peaks osalema vähemalt 70% kutsututest
Kuigi tervisekasu sõeluuringutel osalemisest on suur – see võib päästa elu –, siis ometi kõik seda võimalust ei kasuta. „Meie eesmärk on, et sõeluuringul osaleks vähemalt 70% sihtrühmast, sest teaduskirjanduse põhjal väheneb sel juhul rahvastikus haigestumus ja suremus. Mida rohkem inimesi sõeluuringutel käib, seda enam on võimalik leida vähieelseid muutusi ja varases faasis vähke ning ravitulemused on paremad.
Oleme pidevalt otsinud ja leidnud võimalusi sõeluuringute kättesaadavuse parendamiseks ning viinud läbi teavituskampaaniaid, mille tulemusena on aasta-aastalt osalemise määr tõusnud. Kui 2021. aastal osales emakakaelavähi ja jämesoolevähi sõeluuringutel veidi alla 50% kutsututest, siis 2022. aastal oli osalusaktiivsus juba üle 60%. Kuigi lõplikke tulemusi 2023. aasta kohta veel ei ole, on juba näha, et mitmes maakonnas oli osalemisaktiivsus jõudnud üle 70%,“ avaldab Suurna.
Kõige väiksem sõeluuringul osalemise aktiivsus on Ida-Viru maakonnas. „Oleme püüdnud leida viise, kuidas vähese osalusega piirkondades osalemisaktiivsust tõsta,“ nendib Suurna. Emakakaelavähi sõeluuringus osalemiseks saab HPV-testi teha ka kodus. „Näiteks 2022. aastal pakkusime koostöös Tervise Arengu Instituudiga Ida-Virumaa apteekides HPV-kodutesti nendele naistele, kellel oli sõeluuringu aasta ja kes polnud veel sõeluuringul osalenud. See lahendus võeti väga hästi vastu ning eelmisel ja käesoleval aastal väljastavad koduteste juba viie maakonna – Viljandi-, Valga-, Võru-, Põlvamaa ja Ida-Virumaa apteegid. Loodame, et tulevikus on meil võimalik teha koostööd kõigi maakondade apteekidega,“ sõnab Suurna.
Suurim osalemisaktiivsus on rinnavähi sõeluuringutel. Seda on Eestis läbi viidud ka kõige kauem, enam kui 20 aastat. „Kõige usinamalt käivad rinnavähi sõeluuringul need, kes saavad kutse osalemiseks esimest korda. Tähtis on säilitada aga regulaarsus ja käia kontrollis iga kahe aasta järel. Sõeluuring ei vabasta inimest ka tavapärasest tähelepanelikkusest. Seega soovitame oma tervist jälgida ka sõeluuringute vahelisel perioodil ning kahtluste korral kindlasti arsti poole pöörduda,“ ütleb Suurna.
Riskipõhised sõeluuringud
Suurna sõnul liigutakse maailmas riskipõhiste sõeluuringute suunas – selleks viiakse läbi erinevaid teste ja küsimustikke. „Näiteks kopsuvähi peamiseks riskiteguriks on sage suitsetamine. Tartu linnas ja maakonnas on käimas riskipõhine kopsuvähi sõeluuringu pilootprojekt. Sealsed perearstikeskused helistavad oma nimistust läbi kindlas vanusevahemikus inimesi ja küsivad nende suitsetamisharjumuste kohta, et saada aru, kas inimene kuulub kopsuvähi riskirühma. Kui kuulub, kutsutakse ta pilootuuringu raames madaladoosilisse kompuutertomograafiasse,“ selgitab ta. Suurna kinnitusel on projekt seni end õigustanud, alates 2022. aastast on leitud ligi 40 kopsuvähi juhtumit.
Tulemas on veel uuendusi. Maria Suurna lisab: „Aprillis on algamas eesnäärmevähi sõeluuringu teostatavusuuring, mille põhieesmärk on hinnata eesnäärmevähi riskipõhise sõeluuringu teostatavust Eestis. Uuringule kutsutakse ligi 11 000 Tallinna ja Tartu meest vanuses 50–69, kes ei ole viimase 12 kuu jooksul PSA-testi teinud ning kellel ei ole elu jooksul diagnoositud eesnäärmevähki. Uuringut juhib Tervise Arengu Instituut ning seal osalevad Ida-Tallinna Keskhaigla, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikum.“
Lisaks on rinnavähi puhul väljatöötamisel vereproov, mida hakatakse pakkuma kõigile konkreetsel aastal 40-aastaseks saavatele naistele, eesmärgiga sõeluda nende hulgast välja suurema polügeense riskiga naised. „Need naised on kavas hõlmata riikliku rinnavähi sõeluuringu sihtrühma tavapärase 50. eluaasta asemel juba 41-aastaselt,“ märgib Suurna.
Nii kopsu-, eesnäärme- kui ka rinnavähi sõeluuringu eesmärk on avastada vähk võimalikult varajases staadiumis. Sel juhul on ravi palju talutavam ja inimesed elavad veel aastaid. „Sõeluuringul avastatud rinnavähi puhul on viis aastat pärast diagnoosi saamist elus 92 protsenti inimestest, väljaspool sõeluuringut leitud vähkide puhul on protsent 77,“ ütleb Niglas.
Mugavad võimalused sõeluuringul osalemiseks
Tervisekassa tegeleb sellega, et sõeluuringud oleksid üle Eesti kõigile inimestele mugavalt kättesaadavad, et info liiguks ja uuringul osalemine oleks mugav.
„Koostöös Tervise Arengu Instituudiga pakume HPV-viiruse tuvastamiseks ka kodutestimise võimalust, mis on sama usaldusväärne kui arsti juures tehtud test. Praegu on koduse testimise võimalus veel projekti staatuses, kuid soovime seda laiendada. Kui varem pakkusime koduteste teisel poolaastal neile, kes ei olnud veel emakakaelavähi sõeluuringul osalenud, siis tänavu pakume seda võimalust kohe aasta algusest. Kodutesti kasutamine on mugav ja võrdväärne raviasutuses antava testiga. Kui on plaanis minna naistearsti juurde regulaarsesse kontrolli ja on saadud kutse osalemiseks emakakaelavähi sõeluuringul, on hea võimalus teha sama visiidi käigus ka sõeluuringu test, nii ei ole vajadust eraldi arsti juurde minna,“ ütleb Suurna.
Kuidas tean, et olen kutsutud sõeluuringule?
Sõeluuringu kutse on leitav Terviseportaalist. Lisaks saadab Tervise Arengu Instituut kutse inimese e-mailile. Kui e-posti aadressi rahvastikuregistris ei ole, saadetakse kutse tavapostiga. Kindlasti saadetakse ka vähemalt üks meeldetuletus. Lisaks saadab Tervisekassa meeldetuletusi mobiilisõnumiga ja teeb laialdasi teavituskampaaniaid. „Oleme palunud ka apteekidel inimestele sõeluuringus osalemist meelde tuletada. Samuti edastame perearstidele info, kes nende nimistust on kutsutud sõeluuringule,“ ütleb Suurna.
Rohkem infot leiab www.soeluuring.ee.