Tänapäeval elab enamikes riikides mitmesugustest rassidest ja rahvustest inimesi, kes tunnistavad erinevaid religioone ja kultuuritraditsioone. Säärane multikultuursuse kasv tähendab, et ka õed peaksid olema valmis kohanema eri kultuuridest pärit inimeste veendumuste ja vajadustega.
Ülemaailmne rahvastikuränne tekitab olukorra, kus õendusabi peaks vastama erinevate kogukondade vajadustele. Kultuuriliselt kompetentne ja kvaliteetne õendusabi on suure tähendusega sisserändajatele, kes tarbivad tervishoiuteenuseid. Ka Euroopa riikides mitmekesistub rahvastik üha enam, mistõttu on riikides jätkuvalt arutelud, kuidas oleks optimaalne osutada sisserändajatele vajaminevat abi ning pakkudaparemat tervishoiuteenust.
Rahvastikustatistika viimastel andmetel kasvas Eesti rahvaarv 2022. aastal sisserände arvelt 2,6% võrra. Erakordsel rändeaastal saabus Eestisse 49 414 uut elanikku. Peamiseks riigiks, kust Eestisse tunamullu tuldi, oli toimuva sõja foonil Ukraina: kõigist sisserännanutest 66%, kokku 32 630 inimest saabus Eestisse Ukrainast. Aastakümneid peamise lähteriigina trooninud Soome jäi 2022. aastal teisele kohale (2744 sisserändajat) ja Venemaa kolmandale (2079 sisserändajat).
Inimene tahab olla kaasatud
Üha enam mõistetakse kultuuriliselt kompetentse ja ohutu ning kvaliteetse õendusabi olulisust nii üksikisiku kui ka organisatsiooni tasandil, et tagada kõigile õiglane tervishoid. Inimese aktiivset kaasamist otsuste tegemisse on peetud üheks kultuuriliselt kompetentse tervishoiuteenuse tunnuseks, sest inimesed tunnevad end kõrvalejäetu ja kaitsetuna, kui neid ei kaasata nendega seotud otsustesse.
Tõhus kaasamine võib tervishoiu kvaliteeti olulisel määral parandada, kui võtta arvesse teavet inimese uskumuste, väärtuste ja eelistuste kohta. Arvestada tuleb inimese kultuuriliste vaadetega ning isikliku kontekstiga. Tervishoiutöötajate kultuuripädevus tõhustab oluliselt vähemustega suhtlemist. Samuti on oluline, et tervishoiutöötaja esitaks ise küsimusi. Näiteks: „Kas te sooviksite mulle öelda veel midagi, mida peaksin teie kultuuri kohta teadma?“.
Suutmatus mõista mõjutab ravi kvaliteeti
Eri uuringute põhjal tajuvad vähemusrahvused sageli halvemat ligipääsu tervishoiuteenustele ja seetõttu võib neil olla halvem tervis kui alalistel kodanikel. Kui tervishoiutöötaja ei suuda mõista ega arvestada kultuurilisi erinevusi, mõjutab see negatiivselt nii abi kvaliteeti, rahulolu kui ka ravitulemusi. Inimeste kodumaal välja kujunenud veendumused ja tavad ei kao uues riigis tavaliselt kuhugi, mistõttu on oluline, et tervishoiutöötaja austaks inimese kultuurilisi uskumisi ja tavasid, isegi kui see osutub suureks väljakutseks.
Erilist tähelepanu väärib religioossete vähemuste ebavõrdsus tervishoius, kuna religioossed tõekspidamised ja väärtused mõjutavad suurel määral inimeste tervisekäitumist.
Visuaalne materjal jääb paremini meelde
Inimesed hindavad õdede abivalmidust, sõbralikkust, pädevust ja seda, kas õed tunnevad muret nende enesetunde pärast. Samuti aitab õe ja inimese usalduslikule suhtele kaasa asjaolu, et õde viibib inimese juures, kui viimane teda vajab – eriti haiglas. Abivajajasse tuleks suhtuda kui võrdsesse partnerisse ning mitte arvata, et ollakse neist kuidagi kõrgemas seisuses. Oluline on üritada panna ennast inimese olukorda.
Usaldusliku suhte loomiseks tuleb varuda aega ja võimalusel pikendada visiidi aega teisest kultuuriruumist pärit inimestele. Samuti võib vaja minna korduvvisiite, et tagada parim võimalik abi. Pagulastega tegelemisel peaksid tervishoiutöötajad keskenduma inimese vajaduste tähtsuse järjekorda seadmisele. Kui inimene on üle elanud traumaatilisi sündmusi ja võidelnud ellujäämise nimel, ei saa esmalt tegeleda krooniliste haigustega, vaid tuleb keskenduda hirmu vähendamisele.
Nõustamisprotsess võib olla pikk ning sisutihe. Visiidi ajal räägitu ei pruugi alati meelde jääda või ei mõista nad keelebarjääri tõttu infot täielikult. Seetõttu on tähtis uute infomaterjalide väljatöötamine kultuurilistele vähemustele. On leitud, et pildimaterjali ja videote näitamisel salvestab inimene infot paremini.
Õed peavad hoiduma üldistamisest
Ehkki etnilised ja rassilised tervisega seotud erinevused on tervishoiualases kirjanduses hästi dokumenteeritud, siis religioonide lõikes on seda vähe uuritud. Kuna religioossed väärtused ja veendumused on tihedalt seotud kultuuriliste normide ja tavadega, kujundavad need inimeste arusaamu tervisest ja haigusest, mõjutavad tervishoiutöötajaga kohtumise ootusi ja nende soovitustest kinnipidamist ja suunavad meditsiiniliste otsuste vastuvõtmist.
Religioon ja vaimsus mõjutavad otseselt inimese vaimset ja füüsilist tervist, kuna neil on mõju nii toimetulekule, tervisekäitumisele kui ka tervishoiust abi otsimisele. Siiski peab meeles pidama, et inimesed võivad teatud tavasid ja kombeid samas religioonis järgida erinevalt. Seetõttu tuleb õendusabi osutamisel keskenduda inimesele individuaalselt, et vältida üldistamist ning stereotüüpide tekkimist.
Vaja on keskenduda mitte ainult kultuurilistele erinevustele, vaid ka erinevate kultuuride sarnasustele. Õendusõppe programmid peavad ette valmistama professionaalse õendustöötaja, kes suudaks mitmekesisust mõista ja austada. Sisulised teadmised eri kultuuridest lihtsustavad oluliselt õe tööd.
Eesti õed püüavad teisest kultuurist inimesi mõista
2021. aastal kirjutasin Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis terviseteaduse õppekaval magistritöö „Pereõe tegevusjuhendi täiendamine Eestisse sisserännanud moslemipatsientidele õendusabi osutamisel“. Töö teema oli ajendatud isiklikest kogemustest, sest erinevatele kultuuridele õendusabi osutamisel võib jääda kultuurilisest kompetentsusest vajaka ning eri kultuuride käsitlemine vajab õenduses rohkem tähelepanu. Suurimaid kultuuride erinevusi olen enda töös tajunud just moslemitel, mistõttu valisin teemaks moslemitele õendusabi andmise eripärad.
Magistritöö koostamisel toetusin Madeleine Leiningeri õendusteooriale, mis rõhutab, et inimese tervisel ja haigusel on seos tema kultuurilise tausta, uskumuste ja tavadega. Leininger pidas vajalikuks, et tervishoiuteenuse osutajal oleksid sisulised teadmised eri kultuuride kohta, et pakkuda õiglast ja kultuuriliselt kompetentset abi.
Magistritöö anonüümsele küsitlusele vastas 100 naist ning kaks meest vanusevahemikus 25–79 eluaastat. Küsitlusest selgus, et lausa 53% vastanud õdedel ei ole tervise ja haigusega seotud kultuuriteadmisi. Seetõttu on õdedel raske selgitada kultuuri mõju inimese käitumisele. 51% õdedest vastas, et neil ei ole lihtne püstitada õenduseesmärke vastavalt inimese erinevale kultuuritaustale.
Enamus õdedest vastas, et neil on lihtne koguda infot inimese uskumuste ja tavade kohta, mis näitab, et õed püüavad erineva kultuuritaustaga patsiente aktiivselt mõista. Samuti oskavad õed kasutada oma suhtlemisoskust, et teisest kultuurist inimestega suhtlemist hõlbustada. Küll aga väitis 52% õdedest, et neil ei ole lihtne tuvastada erineva kultuuritaustaga inimeste õendusabi vajadusi. Samuti vastas 48% õdedest, et nad ei oska oma kolleege õpetada ega juhendada, kuidas oleks sobiv teisest kultuuriruumist pärit abivajajaga käituda.
Tuginedes magistritöö raames läbiviidud uuringule võib öelda, et õed on huvitatud ja valmis eri kultuuride kohta rohkem teadmisi saama, kuid täiendkoolitusi sel teemal napib. Kuna kultuure on maailmas palju, võiksid tulevased õendusteaduse magistrandid uurida eri kultuuridele õendusabi andmise eripärasid. Osa magistritööst on jõudnud ka uue pereõe tegevusjuhendi alapeatükki „Multikultuursus pereõe igapäevatöös“. See näitab, et Eesti õenduses on juba astutud esimesed sammud kultuuriliselt kompetentse õendusabi andmiseks ning multikultuursuse teema on oluline selleks, et parandada õendusabi kvaliteeti.
Rohkem näiteid moslemite eripäradest saab lugeda Ruth Estrini magistritööst, mis on kättesaadav õendusportaalis www.ena.ee/oendusteadus/.