Mis saab puhketundidega?

Euroopa Kohus tegi 2. märtsil 2023 otsuse kohtuasjas C-477/21, mis muutis Eesti senist praktikat töö- ja puhkeaja nõuete rakendamisel. See avaldab mõju ettevõtetele, kus töötajad teevad tööd graafiku alusel. Esmaspäevast reedeni kaheksa tundi päevas töötavate inimeste tööaja arvestust see ei mõjuta.  

Eelnimetatud otsuse kohaselt ei ole igapäevane puhkeaeg (24 tunnist ööpäevas 11 tundi puhkeaega) osa iganädalasest puhkeajast, vaid 11 tundi peab eelnema iganädalasele puhkeajale (milleks on tavatöötajal 48 tundi ja graafikuga töötajal 36 tundi). Igapäevast ja iganädalast puhkeaega loetakse eraldiseisvateks õigusteks. See tähendab, et töötajale tuleb vähemalt kord seitsme päeva jooksul tagada järjestikku nii igapäevane kui ka iganädalane puhkeaeg: 11 tundi + 36 või 48 tundi = kokku 47 või 59 tundi. Seni on loetud töö- ja puhkeaja nõuded täidetuks, kui töötaja saab kord seitsme päeva jooksul 36- või 48-tunnise iganädalase puhkeaja, ilma et sellele eelneks igapäevane puhkeaeg 11 tundi. 

Näide: Kui senise praktika kohaselt lõpetas graafikuga töötaja tööpäeva reedel kell 20 ja talle anti iganädalast puhkeaega, siis võis töötaja alustada uut tööpäeva pühapäeva hommikul kell 8 ehk 36 tunni möödudes. Edaspidi peab iganädalasele puhkeajale lisanduma igapäevane puhkeaeg. Seega kui töötaja lõpetas tööpäeva reedel kell 20, saab ta kõige varem uuesti tööpäeva alustada pühapäeval kell 19 ehk 47 tunni möödudes. 

Euroopa Kohtu otsus muudab Eesti senist praktikat töö- ja puhkeaja nõuete rakendamisel eesmärgiga kaitsta töötajate tervist ja hoida ära ületöötamist. Senini on tervishoiutöötajate töögraafikud võimaldanud ette näha ka 24-tunniseid valveid. Ööpäevaringseid valveid ei pea aga mõistlikuks ükski seaduseandja ei Eestis ega mujal Euroopas.  

Üleväsinud töötaja võib sama töö tegemiseks kulutada rohkem aega kui puhanud töötaja. Hea töö õena nõuab täpsust. Tervishoiutöötaja, kes pole saanud piisavalt puhata, võib seada ohtu patsiendi, enda ja ka kolleegide elu ning tervise. Lisaks peavad õed suutma teha kiiresti õigeid otsuseid ning olema valmis viivitamatult tegutsema, kui olukord seda nõuab. 

Tööinspektsioon andis tööandjatele aega seaduse tõlgendusega kohanemiseks ning vajalike muudatuste tegemiseks senises töökorralduses ja tööajakavade koostamise põhimõtetes kuni 2023. aasta lõpuni. Alates sellest aastast kontrollib Tööinspektsioon üldkontrolli käigus ka igapäevase ja iganädalase puhkeaja nõuetest kinnipidamist.  

Eesti Õdede Liit peab õigeks, et töö- ja puhkeaja rakendamisel arvestatakse igapäevast ja iganädalast puhkeaega järjestikku. Kui töötajatel on piisavalt tööst vaba aega, on võimalik nende tervist ja heaolu kaitsta ning samal ajal võidavad nii abivajaja kui ka tööandja tervest, puhanud ja produktiivsest töötajast.  

Viimased uudised

Töökuulutus: Otsime uut presidenti ja asepresidenti!

Ootame initsiatiivikaid ja ambitsioonikaid inimesi, kes oleks valmis EÕLi vankrit hooga edasi vedama.

Videointervjuu: Eesti Õdede Liit otsib uusi eestvedajaid!

Anneli Kannus: “Uued juhid aitavad organisatsioonil kasvada ja uueneda.”

Tagasivaade tehtud tööle Eesti Õdede Liidus

Meie ametiaeg lõpeb 2025. aasta mais. Oleme sügavalt veendunud, et juhid peavad vahetuma.

Õed Tervisekassa numbrites

Tervishoius on inimressurss kulla hinnaga. Näeme, et kõige rohkem on puudus õdedest.

Tunne oma esindajaid!

Saa tuttavaks Lõuna piirkonna esindaja Kersti Kiviga ja õendusüliõpilaste seltsingu juht Romet Matsiseltsiga.

Kriisid tervishoius toovad õenduses kaasa eetilisi probleeme

Kriisiaegse abi andmise eetilised põhimõtted peavad olema õdedele arusaadavad juba enne kriise.