Operatsioonitoa meeskond võib koosneda kolmest spetsialistist sünnimärgi eemaldamisel kuni kolmekümne inimeseni suurte rahvusvaheliste doonoroperatsioonide korral. Kirurg opereerib, anestesioloog ja anesteesiaõde hoolitsevad patsiendi narkoosi ja füsioloogiliste näitajate korrasoleku eest. Operatsiooniõed garanteerivad vajaminevate vahendite olemasolu, assisteerivad kirurgi ja tagavad kogu operatsioonipiirkonna steriilsuse operatsiooni kestel. Abipersonal aitab patsiendi operatsioonituppa ja hiljem ärkamisruumi ning on vajadusel abiks kogu operatsiooni vältel. 

Ilona Sarits

Tartu Ülikooli Kliinikumi anesteesiaõde

Mis inspireeris teid õeks õppima?

Olen üles kasvanud meedikute keskel ja üheks valikuks oli minna õppima meditsiini. Aga pean tunnistama, et ma ei olnud see noor, kes teadis täpselt, kelleks saada tahab.

Oma erialase kutsumuse leidsin viimasel õppepraktikal üldanestesioloogias, kui tundsin, et see on koht, kus tahaksin töötada. Praktika lõppedes küsisin tolleaegselt vanemõelt Vilve Ratnikult, kas saaksin pärast kooli lõpetamist tööle tulla, ja ta võttis mind lahkesti vastu. 20. veebruaril 2004 lõpetasin Tartu Meditsiinikooli ja 1. märtsil asusin tööle Tartu Ülikooli Kliinikumi toonasesse üldanestesioloogia osakonda.

Mida teeb anesteesiaõde?

Anesteesiaõde koos narkoosiarstiga pakub anesteesia teenust, et patsiendile saaks teha vajaminevat operatsiooni või protseduuri. Selleks võib olla kas üldnarkoos, regionaalanesteesia, sedatsioon või nende kombinatsioon. Hea kommunikatsioon kirurgidega on hädavajalik. Näiteks võib anesteesiaks läbiviidavate vahendite ja ka mõningatel juhtudel anesteesia valiku tingida patsiendi asend operatsiooni ajal. Seda on anesteesiameeskonnal oluline ette teada.

Anesteesiaõde ja anestesioloog moodustavad anesteesiameeskonna, kes terve operatsiooni või protseduuri vältel hoiavad patsiendi elulistel näitajatel silma peal ja hoolitsevad selle eest, et temaga oleks kõik hästi. Pärast operatsiooni viiakse patsient ärkamisruumi ning sealsed anesteesiaõed jälgivad peamiselt patsiendi narkoosist taastumist, operatsioonijärgset veritsust, postoperatiivset iiveldust ja tegelevad ägeda postoperatiivse valu ravimisega. Anesteesiameeskonda kuuluvad ka valuraviõed.

On päevi, kus üks anestesioloog on kahe operatsioonitoa peale, mis tähendab õdedele suuremat koormust ja vastutust. Anesteesiaõde ei ole pelgalt arsti assistent, vaid meeskonnaliige, kes oskab kaasa mõelda. Üksi operatsioonituppa jäädes võtab ta vastu otsuseid oma pädevuse piires, juhib anesteesiat, manustab iseseisvalt ravimeid ja vahetab kirurgiga olulist teavet patsiendi seisundi muutuste kohta.

Anesteesiaõdedel ei ole spetsialiseerumist operatsiooni liikide või patsiendi vanuse järgi, mistõttu tuleb osata igas vanuses patsientidega tegeleda ja osaleda kõikides operatsioonides. Teadmised peavad olema nii anestesioloogiast, farmakoloogiast, operatsioonist, patsiendi ealistest iseärasustest kui ka kaasuvatest haigustest ja kriitilistest situatsioonidest. Seega peab anesteesiaõe silmaring olema lai.

Milline näeb välja teie tööpäev?

Anesteesiaõe töö on tempokas ja mitte sugugi üksluine. Anesteesiameeskond osutab anestesioloogilist teenust ligi 12 osakonnas – pole ühtegi teist osakonda, kus õed peaksid nii palju roteeruma. Roteerumine annab tööle vaheldusrikkust, aga teisalt tekitab see stressi, kui pead tundma eri töökohtades tehtavate operatsioonide/protseduuride spetsiifikat ja olema kursis sealse töökoha varustuse ja patsiendi liikumise teekonnaga. Näiteks käime narkoosi tegemas väljaspool operatsiooniplokki endoskoopias, silmakliinikus, kõrva-nina-kurguhaiguste kliinikus, psühhiaatriakliinikus ja veel mitmes teises kohas.

Roteerumisest tulenevalt on meie tööpäevad väga erinevad. Mõned päevad on rahulikumad ning teised täis jooksmist ja pingelisemaid situatsioone. Anesteesiaõde on see, kes paneb hommikul operatsioonitoas tuled põlema ja õhtul need kustutab. Meie graafik on kirju ja vahetus 8–24 tundi.

Kui osakonnaõele on arst ette kirjutanud patsiendi raviskeemi ja vajalikud uuringud, mida päeva jooksul teha, siis anesteesiaõele tulevad korraldused suuliselt ja vahel kõik korraldused korraga. Anesteesiaõel peab olema oskus arstilt saadud korraldusi tähtsuse järjekorda panna. Algajale anesteesiaõele on see paras väljakutse.

Eesti Õdede Liit teeb ülevaadet sellest, kui palju võiks ühel osakonnaõel patsiente olla, et tagada võimalikult hea patsientide käsitlus ja teenuse kvaliteet ning vähendada õdede läbipõlemist. Patsientide piirarvu kehtestamine päevas oleks vajalik ka anesteesiaõdedel, sest lühemate operatsioonide puhul on patsiente rohkem ja töötempo kiirem.

Kuidas toimub spetsialiseerumine anesteesiaõe tööle?

Justkui väga lihtsalt, õpid neli kuud juhendaja käe all ja oledki anesteesiaõde. Kahjuks nelja kuuga kõiki teadmisi ei omanda ja kõiki situatsioone ei pruugi ette tulla. Umbes kaheaastase töökogemusega anesteesiaõde võib tunda end juba operatsioonitoas kindlamalt. Praegu saavutab anesteesiaõde oma pädevuse koolituste ja tööstaažiga.

Kindlasti on raskem tulla anestesioloogiasse eelneva töökogemuseta. Raske ei ole mitte ainult tulijal, vaid ka juhendajal, sest õppida ja õpetada on tohutult. Tahan tänada oma suurepärast juhendajat Lilia Lepikut, kes alustas ka minuga nullist. Tänaseks on meil uutele anesteesiaõdedele loodud kliinikumi e-õppe keskkonnas anesteesiaõe väljaõppeprogramm, mis on juhendamisel abiks.

Eestis on anesteesiaõel võimalik oma teadmisi täiendada Tallinna või Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis terviseteaduse magistriõppes intensiivõenduse erialal.

Milliseid isikuomadusi ja oskusi see töö nõuab?

Väga suurt kohanemisvõimet, ilma selleta pole võimalik operatsiooniplokis töötada.

Operatsiooniplokk on kliinikumis ainulaadne, sest ühel pinnal peavad koostööd tegema kolm osakonda: anestesioloogia, operatsiooniosakond (operatsiooniõed, abipersonal) ja kirurgid. Meeskonnatöö sujuvust võib operatsioonitubades raskendada igapäevaselt muutuv töötajaskond. Selleks et mõista meeskonnatöö olemust ja iga liikme panust, peab seda praktilistes situatsioonides harjutama. Kuigi iga meeskonnaliige võib olla erinevate isikuomadustega, siis hea kommunikatsioon, üksteise vastu lugupidav käitumine ja teadmine, et oleme siin patsiendi jaoks, viib hea meeskonnatööni.

Mis teid töö juures motiveerib?

Esimesena kohe kindlasti head kolleegid! Ilma nendeta ei oleks võimalik keerulistes situatsioonides ja intensiivses töökeskkonnas hakkama saada.

Tore on lugeda patsientide tänukirju, kus tänatakse ka anesteesiatiimi. Tundub, et patsiendid on üha enam hakanud mõistma, kui suurt ja tähtsat rolli etendavad tema terviseteekonnal lisaks kirurgile anestesioloog ja anesteesiaõde, ilma anesteesia ja analgeesiata ei elaks ükski patsient operatsiooni üle. Väga suur panus on ka valuravimeeskonnal, kes lisaks patsientide valu ravimisele nõustavad valuravi teemadel ka kirurgiaosakondade personali.

Millised on suurimad väljakutsed töös?

Anesteesiaõe töö ongi üks suur väljakutse ja seda iga päev.

Iga päev pead sa kohanema erineva meeskonnaga, erineva vanuse ja raskusastmega patsientidega, töö intensiivsusega, taluma füüsilist väsimust ja vaimset pinget, saama hakkama nii iseseisvalt operatsioonitoas narkoosijuhtimise ja patsiendi jälgimisega kui ka kriitiliste situatsioonide käsitlemistega. Samuti tuleb olla hea suhtleja ja teatud situatsioonides üle võtta meeskonnajuhi ülesanded.

Väljakutse on tunda ja osata käsitleda kõiki anesteesias kasutatavaid masinaid. Patsiendi jälgimisseadmeid ohutuks anesteesia läbiviimiseks on juurde tulnud, kuid ainuüksi number ekraanil ei ütle midagi, seda peab oskama interpreteerida ja sellest lähtuvalt vastu võtma otsuseid ja tegutsema.

Milliseid soovitusi annaksite noorematele kolleegidele?

Iga algus on raske, aga sellest ei tohiks lasta end heidutada, sest lõppkokkuvõttes on anesteesiaõe töö väga huvitav.

Ennast peab pidevalt arendama ning ei tohi peljata minna edasi õppima, sest anestesioloogia on pidevas arengus. See, millised olid teadmised ja aparatuur kümme ja rohkem aastat tagasi, on juba tänaseks muutunud.

Millisena näete oma eriala tulevikku?

Kuna olen hiljuti lõpetanud magistriõpingud intensiivõenduse erialal, näeksin anestesioloogias eriõdede tulekut. Ühest küljest vähendaks see anestesioloogide koormust ja teisest küljest suudaksid anesteesiaõed parandada näiteks päevakirurgia patsientide rahulolu nõustamise abil. See, milliseid tööülesandeid saaksid anestesioloogid anesteesiaõdedele üle anda ja millist pädevust see nõuaks, on juba arutlusel olnud Eesti Anestesioloogide Seltsi ning Eesti Anesteesia- ja Intensiivraviõdede Ühingu (EAIÜ) arenguseminaril. Selleks et sinnani jõuda, on aga vaja tõhustada anesteesiaõdede väljaõpet ja panna paika anesteesiaõe pädevused.

Samuti võiks tervishoiu kõrgkoolides rohkem õpetada anesteesiat, kas või valikainena, et anestesioloogiasse tööle tulles ei oleks eriala võõras. Oleme võtnud suuna, kus tutvustame Tartu Tervishoiu Kõrgkooli tudengitele anesteesiaõe tööd ning tõstame selle töövaliku suurema tähelepanu alla, osaledes karjääripäeval või korraldades avatud uste päeva operatsiooniplokis.