Mõnikord tuleb ette olukordi, millele töölepingust vastust ei leia ning ka seadustest on vastava punkti otsimine keeruline. Nii juhtus meil kolleegidega, kui osalesime koolitusel, mis sattus korraga laupäevasele päevale ja riigipühale. Meil tekkis küsimus koolituspäeva tasustamise kohta. Olin kuulnud, et just taoliste murede puhul saab nõu Eesti Õdede Liidust.

Ületunnitöö riigipühal

19.08–20.08.2022 toimus Baltimaade silmaarstide foorum, kus oli eraldi ettekannete osa valdkonnas töötavatele õdedele. Konverents toimus reedel ja laupäeval ning laupäev oli ühtlasi riigipüha. Osa konverentsil osaleda plaaninud töötajate tavapärane tööaeg oli esmaspäevast reedeni kell 8–16. Koolituspäeva tasuks on meil keskmine töötasu, aga et seekord oli tegu ületundide ja riigipühaga, ei olnud me kindlad, kuidas konverentsil osalemist tasustatakse. Meile jäi segaseks just riigipüha mõju selle päeva koolitustasule.

Ületundide töötasu on kõrgema koefitsiendiga ning riigipüha annab topelttasu. Ületunnitöö hüvitatakse töölepingu seaduse (TLS) § 44 punkt 6 alusel vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. Kui ületunnitöö hüvitatakse rahas, maksab TLS § 44 punkt 6 järgi tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu. Uurisime töölepingu ja tööajaga seonduvaid seadusi, kuid ka seal ei olnud konkreetse olukorra peale mõeldud. Oli kirjeldatud üht või teist, kuid mitte juhtu, kui ületunnitöö ja riigipüha satuvad samale päevale.

Eesti Õdede Liidu liikmena kirjutasin murest kodulehe foorumisse ning sain üsna kiirelt Siiri Purult vastuse. Ta suunas tutvuma töölepingu seaduse punktidega, mis rääkisid konkreetselt koolitustest, ning selgitas neid lahti. Asutuse raamatupidajad ja juristid olid vahepeal samuti seadusi uurinud ning jõudnud järeldusele, et arvestatakse nii ületundide koefitsienti kui ka riigipüha topelttasu.

Seadus otse seda olukorda ei reguleeri, kuid TLS § 28 lg 2 p 5 ütleb, et tööandja peab tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu.

Seega, kui tegemist on tööandja huvidest lähtuva koolitusega ehk tööandja on töötaja koolitusele saatnud, on tegemist tööajaga. Tööinspektsioon on seisukohal, et § 28 lg 5 alla käiva koolituse aeg loetakse tööaja hulka. Kuna tegemist on tööajaga, rakendub TLS § 45 lg 2, mis ütleb, et kui tööaeg langeb riigipühale, maksab tööandja töö eest kahekordset töötasu. § 42 lg 3 järgi on võimalik raha maksmine asendada vaba aja andmisega, aga seda ainult kokkuleppel.

Praegu tuleb aluseks võtta 1.08.2022 kehtima hakanud töölepingu seaduse muudatus, mille järgi peab kõik koolitustega seonduv olema kirjas kas töölepingus või töökorralduslikes reeglites ja eelnevalt kokku lepitud. Enne 1.08.2022 sõlmitud töösuhte korral on tööandja kohustatud töölepingud ümber tegema või täiendama töökorralduslikke reegleid hiljemalt 1.08.2022.

Ületunnitöö hüvitamine vaba ajaga

Seaduse järgi on esimeseks eelduseks ületunnitöö hüvitamine vaba ajaga. Eesmärk on kompenseerida kaduma läinud puhkeaeg. Vaba aeg tuleks anda võimalikult ruttu pärast ületundide tegemist. Summeeritud tööaja arvestuse korral selguvad ületunnid arvestusperioodi lõpus ning neid on võimalik vaba ajaga hüvitada järgmise arvestusperioodi jooksul.

Kui ületunnitöö hüvitatakse vaba ajaga, tuleb tööandjal maksta töötajale sisuliselt kahekordne töötasu. Töötajale tuleb maksta reaalselt tehtud ületundide eest tavapärast töötasu ning ületunnitöö hüvitamiseks mõeldud vaba aeg antakse kokkulepitud tööajast ning tasustatakse nagu tavalist tööaega. Näiteks saab töötaja olla järgmisel tööpäeval kodus, kuid saab selle päeva eest ikka tavapärase töötasu. See regulatsioon tagab töötajale ületunnitöö tegemise eest piisava kompensatsiooni ning kaitseb teda võimaliku töötasu languse eest.